„Vend tahtis hirmsasti koju saada, panime ta pagassi”
„Selle eksami formaat siin on grammike teistsugune. Kui te ühel päeval saate kooli tulekuks kokku ja te ei pea enne seda surnuaialt läbi minema, et seal küünal süüdata, siis olete eksami sooritanud. Kui peate seda tegema, olete eksami läbi kukkunud,” seletab Nõo reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilaste ees liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. Mõnel õpilasel klassis on juba juhiluba käes, suur osa käib parajasti autokoolis.
Meinhard on liiklusohutuse koolitust teinud juba 2007. aastast ja tema käe alt on läbi käinud üle 10 000 Eesti noore. Koos kohaliku politseiniku ja liiklusõnnetuse ohvriga tehakse õpilastele puust ja punaseks ette, miks ja kuidas õnnetused juhtuvad ning analüüsitakse ka noorte enda hoiakuid.
„Kes on sõitnud ülerahvastatud autos?” küsib ta noortelt järgmisena. Samal ajab ilmub tema selja taha tahvlile statistika samale küsimusele antud vastuste kohta, mis õpilased enne tundi kirjutasid. See on oluline osa koolitusest: noored on kodus anonüümselt vastanud küsimustele, mis puudutavad nende alkoholitarbimist, kogemusi politsei eest põgenemisel ja muid seaduserikkumisi, aga ka näiteks teadmisi auto pidurdusmaa pikkuse kohta erinevatel kiirustel jne. Käe tõstab pea iga viimane kui õpilane. Meinhard hakkab lähemalt üht noormeest küsitlema.
Palju teid autos oli?
Kuus.
Kus kuues oli?
Vend oli nii väike, panime ta pagasnikusse. Tahtis hirmsasti koju saada, aga ei olnud ruumi.
Teisest klassi nurgast teatab noormees, et tema sõitis kabrioletis, milles istus lausa 13 inimest. Muige saatel lisab ta, et ega kiirus suur ei olnud, kõigest 30 km/h. Meinhardi sõnul on ülerahvastatus see, mida noored suure ohuna ei taju ja pigem naljana võtavad.
Sõprade südaöine matkatuju
Väga suur osa klassist on kokku puutunud purjutanud ja autorooli kippuvate sõpradega. Meinhard selgitab seda kummalise fenomeniga: alkoholi tarvitanud inimestel tekib millegipärast pärast südaööd „matkatuju”. Klassis kuuleb selliseid lugusid mitu ja iga kord on lahendus sama:
Võtsin võtmed ära.
Andis ta need ilusasti?
Ei, aga kui inimene on väga purjus, siis ei ole raske neid ära saada. Hommikul hakati taga otsima. Pärast puhumist andsin tagasi, tal oli autos alkomeeter. Ta tänas ja ütles, et kui ta joonud on, siis tulevad pähe huvitavad mõtted.
Meinhardi sõnul on oluline, et kui kümme aastat tagasi visati õhku idee, et sõber võib purjus kaaslaselt autovõtmed ära võtta või politseisse helistada, siis seda hästi vastu ei võetud. „See mõttemall on muutunud. On tekkinud suhtumine, et kui meie ise midagi ei muuda, siis ei tule keegi ka aitama. Vanem generatsioon selline ei ole,” selgitab ta.
Kas koolitus aitab? Meinhardi sõnul ei ole sel viisil noortega kunagi varem suheldud ja kõigepealt annab see neile arusaama, kust liikluses probleemid tekivad ja milles seisnevad. Tema sõnul on esmatähtis grupitöö ja juhtumite läbi arutamisega pakkuda noortele võimalikud lahendused, mida tulevikus vajadusel kasutada. „Selge on see, et lihtsalt koledate piltide näitamine pikaajalist tulemust ei anna. Peab seletama, miks asjad nii läksid ja andma noortele uue mõtteviisi, see annab ka tulemused,” rõhutab Meinhard.