"Eesti kaasaegsed poliitikud aga ilmselt ei mõista, et kommunistliku režiimi tunnistamine rahvusvahelisel tasandil kriminaalseks laiendab automaatselt kriminaalsuse märgi ka kõikidele selle tegudele," kinnitas Pavlovski. "Ja kuritegelik epiteet võib laieneda kergesti Tartu rahulepingule."

"1920. aastal sõlmis Eesti esimesena lepingu Nõukogude Venemaaga, kui omasuguse mittelegitiimse võimuga," lisas ta. "Tingimused, mille alusel leping sõlmiti, annavad aga maad müüdile „Eestlased – Venemaa vallutajad!“"

"Eesti propaganda ei püüa reklaamida isegi fakti, et Eesti tunnustamise leping sõlmiti "veriste bolševikega"," toonitas ta.

"Lepingu üks sõlmijatest oli välisminister Jaan Poska, kes vastukaaluks oma tänasele ametivennale vastas pärast lepingu sõlmimist: Meile kõikidele on hästi teada, et Venemaal pole muud parteid, välja arvatud bolševistlik partei, mis tunnustab väikerahvaste õigust enesemääratlemisel."

"Hulk ajaloolasi ja diplomaate pole kangekaelselt saavutanud üksmeelt, kas Tartu rahu saab rakendada tänapäevase rahvusvahelise õiguse alusel," kirjutas Pavlovski. "See dokument on erinev, kui seda püüda vaadelda Eesti poliitiku või ajaloolase silmadega."

Pavlovski võrdleb Tartu rahu 1814. aastal sõlmitud Genti rahuga, millega Suurbritannia tunnustas Ameerika Ühendriike.

"Rahvaid rõhub rängalt loobumine müütidest, eriti kui need rahvad on väikesed ja nende iseseisvuse ajalugu on äärmiselt lühike."