“Ei olnud lihtsalt teist sellist eestlast, keda kõik teadsid,” rääkis Otiga samal ajal Nõukogude Liidu Kesktelevisioonis (KTV) saatega “Enne ja pärast kesk-ööd” suure kuulsuse võitnud Maltšanov. “Gustav Ernesaksa teati muusikaringkondades. Anne Veskit teadsid need, kes armastasid kerget muusikat, aga mitte kõik ei armasta ju estraadi. Georg Otsa mäletas vanem põlvkond, kes oli näinud “Mister X-i”,” tõi ta näite.

Maltšanovi sõnul oli Oti populaarsus Venemaal 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate algul kolossaalne. “Inimesed tundsid teda Moskvas tänaval ära, tahtsid teda lausa katsuda, rahvas oli siis ju lihtne. Tal ei lastud vabalt mööda tänavat kõndida,” meenutas Oti hea tuttav. “Talle see ei meeldinud ja ta ei liikunud eriti tänaval.”

Maltšanovi sõnul võitis Ott Nõukogude televaatajate südamed kohe, kui tema intervjuusaade “Teletutvused” hakkas 1986. aastal KTV-s jooksma. Oti kõige kuulsam saade oli eetris kuni 1993. aastani.

Pani kõik rääkima

“Ma ei olnud näinud kunagi varem Nõukogude Liidus sellist intervjuu tegemist. Ta võis rääkima panna ükskõik kelle,” rääkis Maltšanov. “Paljud läksid liimile tema huvitava aktsendi tõttu. Tegelikult oli see väga kihvt, kui KTV eetris jooksis suurepärane intervjuu ja seda tegi inimene, kes rääkis eesti aktsendiga. Mulle see väga meeldis ja ma arvan, et mitte ainult mulle, vaid ka suurtele massidele. Kusjuures paljudele see ei meeldinud – ma pean silmas vene pseudopatrioote jt.”

Palju levinud väite peale, et Urmas Ott oli Nõukogude Larry King (USA üks tuntumaid tele-intervjuude tegijaid – toim), vastas Maltšanov emotsionaalselt: “Ei, Urmas oli Urmas, ta oli tema ise!”

Venemaal endiselt väga tuntud teleajakirjaniku Maltšanovi sõnul suutis Nõukogude aja lõpul Otiga televisioonis intervjuude tegemises võistelda vaid Vladimir Pozner. “Nemad olid kaks paremat,” väitis Maltšanov. “Tollal oli palju rumalaid inimesi, tšinovnikuid, kes intervjuud andes suhtusid nii, et mina olen kõige tähtsam ja nüüd mingi mõttetu ajakirjanik küsitleb mind. Pozner ja Ott sundisid neid inimesi mõtlema, vastama küsimustele sisuliselt, vingerdama. Juba selle panuse eest olen ma Urmasele väga tänulik.”

“Urmas sattus telesse väga õigel ajal. Me alles hakkasime uutmoodi elama, olid esimesed sõõmud vabadust. Ja siis ilmus tema avameelsete küsimustega,” rääkis Maltšanov, kes töötas Otiga koos ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist Vene telekanalis REN-TV. “Sel ajal oli väga väike ring inimesi, kes lõid siis uue epohhi Nõukogude televisioonis, ja Urmas Ott oli üks nendest.”

Maltšanovi sõnul astus Ott, kui ta töötas 1990-ndate keskel REN-TV heaks, alati tema kabinetist läbi ning nad võtsid klaasi-paar konjakit. “Ta oli suhteliselt kinnine inimene, ta ei armastanud avaneda, rääkida oma probleemidest, oma elust,” meenutas ta. “Me rääkisime näiteks palju muusikast, ta teadis klassikalisest muusikast tõepoolest väga palju, aga mina olen heliloojate perest.”

Maltšanov meenutas veel, kuidas ta käis Urmas Otil 1990-ndate lõpus Tallinnas külas. “See oli väga liigutav, kui ta tuli mind isegi Balti jaama saatma. Tõi mingit väga head vorsti mulle kaasa.”

Hea tuttava mälestamiseks otsis Vladimir Maltšanov eile õhtul kodusest arhiivist välja mõned Urmas Oti intervjuud, et neid veel kord üle vaadata. “See on väga, väga suur kurbus, sest ta oli väga südamlik inimene ja hea kolleeg,” lausus Maltšanov.

Vene esiuudis

Urmas Oti surm oli eile üks peauudiseid ka Venemaa telekanalites. NTV teatas Oti surmast õhtu esimese uudisena. “Teletutvused on lõppenud. Meil on kurb uudis kõigile Nõukogude Liidu televaatajatele. Pärast rasket haigust suri Urmas Ott, kes lõi südamliku, otsekohase intervjuu žanri meie televisioonis,” teatas NTV uudistediktor.

“Istub meeldiv noor inimene kamina ees ning meeldiva eesti aktsendiga küsitleb külalisi kõige kohta,” jätkas diktor, “enne Oti epohhi olid Nõukogude teleekraanil kujutlematud küsimused lahutustest, viinast, eba-õnnestunud abieludest, rahalisest seisust, jumalast, kõigest, mida arutatakse köögis ega kooskõlastata varakult. Just Otiga algas meie televisioonis avameelsete intervjuude epohh.”

Venemaa üks praegusaja tuntumaid saatejuhte Vladimir Solovjov ütles, et Oti tugevus seisnes selles, et ta ei lugenud kunagi küsimusi paberilt maha.

“Me nägime esimest korda intervjueerijas inimest, kes suutis inimliku välja tuua ka oma intervjueeritavas,” meenutas Aleksandr Politkovski, tuntud ajakirjaniku Anna Politkovskaja lesk, kes töötas 1980-ndate lõpus väga populaarse KTV saate “Pilk” (Vzglajd) juures.