Peamiselt vene keelt kõnelevas Eesti linnas ootas keskkooli õpilasi üllatus, kui tuli välja, et eesti kirjandust õpetatakse nüüdsest eesti keeles, kirjutab The Associated Press.

“Ma ei ole kindel, et see on õige tegu,” rääkis 17-aastane Narva Pähklimäe gümnaasiumi õpilane Vladimir Smirnov. “Minu arvates peaks valitsus muutma meie riigi mitmerahvuseliseks.”

Esmakordselt peavad vene keelt kõnelevad kodanikud, keda on umbes üks kolmandik riigi 1,3 miljonist elanikust, õppima sel aastal vähemalt ühte ainet eesti keeles.

AP teatel on tegu esimese sammuga valitsuse plaanist suurendada eesti keele õpet riigis elava vene keelt kõneleva vähemuse hulgas, kellest enamus kolis Eestisse 50 nõukogude okupatsiooni aasta jooksul.

Haridusametid soovivad uue programmiga aidata kaasa vene noorte lõimumisele, kuid see teeb vene rahvusest inimesed ärevaks, kuna neis on üha enam kasvamas mure, et kampaania röövib neilt kultuurilise identiteedi.

Valitsus rõhutas, et reform valmistab Eesti venelasi paremini ette kõrghariduseks ning lõpuks ka töö saamiseks nii avalikus- kui ka erasektoris.

“Meie arvates on tähtis, et klassides õpitakse eesti keeles, mis kindlustaks vene keelt rääkivatele õpilastele hea suhtlusoskuse, suure sõnavara ja võime osaleda igapäevastes vestlustes,” rääkis haridusministeeriumi esindaja Irene Käosaar uudisteagentuurile.

Eesti keele oskus on lisaks ka peamiseks nõudeks kodakondsuse taotlemisel, mis on jätnud vähemalt 100 000 inimest (enamus vene keelt kõnelevad) kodakondsuseta, selgitab AP. Inimõiguste organisatsioonid on selle eest ka Eesti valitsust kritiseerinud, öeldes et nii võõrandatakse vene vähemust lõimumisele kaasa aitamise asemel hoopis veelgi.

Pähklimäe gümnaasiumis pidas 3. septembri avaaktusel kõne ka Vene konsul Narvas, Nikolai Bondarenko, kes tegi kõigile selgeks, et Moskva pole keelereformiga sugugi rahul.

“Kuigi see on tähtis, et õpilased saaksid haridust eesti keeles, on samuti väga tähtis ka mitte unustada vene keele õpet, kuna see on ju meie emakeel,” rõhutas Bondarenko.