Vene lapsevanem: valitsus peab korraldama Vene koolidesse dessandi

Venelaste õpetamine peaks jätkuma vaid vene keeles või valitsus peaks korraldama vene kooli noorte eesti õpetajate dessandi, ütles Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumi hoolekogu esimees Svetlana Skrebneva.

 „Minul oma lastega eestikeelsele õppele üleminekuks probleeme ei ole, kuid vene kool ja venelaste kogukond ei ole selleks valmis,“ ütles Skrebneva. „Praegu ei jätku õpetajaid, algklasside keelekümblus ei tööta piisavalt efektiivselt, põhikoolis on eesti keele õpetamise tase liiga madal ning sellepärast ei tule gümnaasiumis füüsika ja matemaatika õppimisest eesti keeles midagi välja – lapsed jäävad harimatuks.“

Eesti keeles võiks vene gümnaasiumis õpetada eesti keelt, kultuurilugu ja laulmist, kuid mitte mingil juhul reaalaineid.

Eesti Kontserti müügijuhina töötav Skrebneva palkab oma laste järele aitamiseks koduõpetajaid, kuid tunnistab, et paljudele lastevanematele pole see taskukohane. „Paljud elevad nii sügavalt oma vene keskkonnas või on nii ükskõiksed, et nad isegi ei tea, mis nende lapsi järgmisel aastal ees ootab,“ lasusus Skrebneva.

Suur osa 2011. aastal 10.klassi minevaid vene noori oskab eesti keelt nii halvasti, et nad ei suuda reaalaineid keemiat, matemaatikat ja füüsikat eesti keeles omandada. „Reaalained on niigi rasked, nüüd aga peavad lapsed nende abil veel keelt lisaks õppima,“ tõdes Skrebneva. „Tulemus on see, et nad ei saa midagi aru või siis seletatakse neile ainet esmalt eesti keeles ja siis seletatakse vene keeles üle. Aega kulub aga selleks rohkem, kui kooliprogramm võimaldab. Me saame ühe kaotatud venelaste põlvkonna. Kuidas vene laps läheb ülikooli arstiks õppima, kui ta õppis keemia asemel eesti keelt?“

Olukorda võiks Skrebneva arvates parandada talgutele sarnanev kampaania. „Valitsus ei saa pugeda väidete taha et raha pole. Vene koolidesse tuleb saata noorte eestlaste dessant, kes hakkaks eesti keeles õpetama, või seisaks oma keeleoskusega 8.-9. klassis kogenud pedagoogide kõrval,“ rääkis Skrebneva. „Veel parem, kui iga eestlane leiaks endale sõbraks ühe vene pere, kellega suheldes eesti keelt ja Eesti asju saaks selgitada.“

Valitsus ja haridusministeerium peaksid Skrebneva sõnul osalema 25. märtsil toimuval konverentsil „Vene kool Eestis“, et vene lapsevanemate arvamusi kuulata. „Seda üritust korraldavad inimesed, kes armastavad Eestit ja eestlasi, kuid kellel on suur mure oma laste pärast,“ ütles Skrebneva. „Valitsuses peaksid olema küll nii targad inimesed, et nad ei lase ennast eksitada venelaste emotsioonidest, sest me oleme loomu poolest emotsionaalsemad. Konverentsil tõstetavaid probleeme on aga võimalik koostöös väga edukalt lahendada.“

Skrebneva sõnul ta ise ei saa konverentsist osa võtta, sest osaleb samal ajal ülikooli loengutes.