Vene meedia võttis Eesti ja Leedu presidendi otsused vastu tundeliselt
Ainus ametlik reageering Eesti ja Leedu presidendi keeldumisele oli eile Vene välisministeeriumi esindaja Andrei Jakovenko eitav vastus küsimusele, kas pidustustele võiks presidentide asemel keegi teine tulla.
Vene ajakirjanduses aga olid Baltimaad ja lühiülevaated nende ajaloost terava arutluse all. Gazeta läheb ajaloolise tausta avamisel tagasi 14. sajandi Leedu suurvürstiriigi aega ning tuletab meelde, et venelaste võitluses mongoli-tatarlastega toetasid leedulased viimaseid.
Siiski meenutatakse ka tuhandete baltlaste küüditamist enne II maailmasõda.
Föderatsiooninõukogu spiiker Sergei Mironov nimetab Eesti ja Läti presidendi otsust suureks ajalooliseks veaks. “Tulevased põlvkonnad Eestis ja Leedus hindavad seda lühinägelikku tegu ja teevad oma järeldused,” ütles ta agentuurile RIA Novosti.
Mitmed poliitikud ja vaatlejad on veendunud, et Baltimaade liidrid pole oma otsuseid ise teinud, vaid järginud USA juhtnööre. Raadiojaamas Ehho Moskvõ ironiseeris rahvusvahelise julgeolekukeskuse maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Aleksei Arbatov, et Bush ütles küll Läti presidendile, aga unustas Eestile ja Leedule ilmselt teatamast, et Moskvasse tuleb sõita.
Arbatov tuletas meelde, et Baltimaad saavutasid 1991. aastal iseseisvuse nii kergelt tänu demokraatlikule Venemaale. “Venemaa faktiliselt kinkis neile riikidele iseseisvuse,” lausus Arbatov, mööndes, et meil oli iseseisvuseks õigus nagu kõigil riikidel.
