Surnud üle 20 inimese

Moskva sanitaar-epidemioloogilise seire keskuse andmetel registreeriti eelmise aasta kümne kuuga 189 meningokokkmeningiidi juhtu, tänavu sama ajaga on aga olnud 273 haigestumisjuhtu. Seega on nakatumine suurenenud 44 protsendi võrra, sealhulgas laste hulgas 60 protsendi ja täiskasvanute hulgas 30 protsendi võrra. 140 haigetunud lapsest on surnud kümme, 133 täiskasvanust aga 14 inimest.

Eesti tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar märkis, et kuna ajukelmepõletiku vastu vaktsineerimist riik ei korralda, tellivad tervishoiuasutused vaktsiini oma vajadusi arvestades.

Tartu Ülikooli Kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael kinnitas, et siiani on kõik soovijad vaktsiini saanud. Kaitsesüstida tuleks kaks nädalat enne reisi.

“Paanikaks ei ole põhjust,” lisas Kuulo Kutsar, kuid soovitas vaktsiini puudumise korral reisist loobuda.

Kui seda teha ei saa, tuleks eelkõige Moskvas või Peterburis vältida ühisüritusi kinnises ruumis, sest haigusetekitaja võib piisknakkuse teel levida kuni 1,5 meetri kaugusele. “Mitte külastada laste ja noorukite kollektiive, sõjaväeosasid, teatreid, kinosid ja ööklubisid,” loetles Kutsar. “Kui vähegi võimalik, mitte kasutada ühistransporti.”

Nakkusohtlikud külalised

Vene külalistest peaksid loobuma ka Eesti pered, sest haigusekandja ise ei pruugi aktiivset meningiiti põdeda. “Juhul kui tuleb Venemaalt inimene külla ja peres tekib lapsel või täiskasvanul ootamatult palavik, tuleks kohe arsti poole pöörduda,” märkis Kutsar.

Kohe peaks arsti juurde minema ka Moskvast tulles, kui reisi järel kõrge palavik tekib.

Seni rühma kaupa haigestumist Moskvas olnud pole. Kutsari kinnitusel pole haigestumine Eestis tänavu suurenenud.

Peale bakterite tekitavad meningiiti viirused. Mullu kevadel Saaremaa meningiidipuhangu puhul oli tegu viirusliku nakkuse ehk enteroviirusega. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel pöördus Saaremaal toona arsti poole 57 inimest. Neist diagnoositi viirusmeningiit 17 patsiendil.