Ivanov kinnitas soovi lähiajal Eestit külastada, et alla kirjutada koostöölepingud, mis „struktureerivad meie suhted.” „See, et lepinguid pole, ei sega meil praegugi vahetada operatiivinfot, jälitada varjatult narkosaadetisi, teha kontrolloste – ühesõnaga rakendada kogu seda arsenali, mida saab kasutada narkokaubanduse vastu võitlemisel,” lausus ta.

Ivanovi väitel on Eesti oluline kanal, kust saabuvad Venemaale sünteetilised uimastid. Venemaale sisse smugeldatavatest sünteetilistest uimastitest – amfetamiin, LSD jne – 75 protsenti tuleb Hollandist, Poolast ja Baltimaadest, ütles Ivanov.

Venemaalt omakorda saabub Eestisse või liigub Eestist läbi Afganistanis toodetud heroiin. Seetõttu on Vene ja Eesti narkoametkonnal ühine vaenlane.

„See, et mitte kuidagi ei suudeta panna piiri Afganistanis oopiumi kasvatamisele – vastupidi, see suureneb seal iga aastaga –, on häbiks kogu maailma ühiskonnale,” lausus Ivanov eile.

Aastaid Venemaa sisepoliitikas kitsasse otsustajate ringi kuulunud ja kaheksa aastat Venemaa eelmise presidendi Vladimir Putini nõunikuna töötanud Ivanovi visiiti Eestisse on kavandatud juba kevadest. Visiiti on korduvalt edasi lükatud. Eile ütlesid Vene narkokontrollitalituse töötajad, et võib-olla saab visiit teoks no­vembri lõpus või detsembri algu­ses. „Ivanovil on väga tihe graafik, kuhu on raske auku leida, aga ta ise soovib Tallinna külastada,” lausus üks Ivanovi kaastöötaja.