Lisaks Eestile on hädavaresed ka Ukraina ja Gruusia, teatas Interfax. Konverentsi edukamad riigid olid tema sõnul Venemaa, USA ja Prantsusmaa.
"Tema pidev nätsunärimine esinemise ajal põhjustas saalis äärmist elavnemist, mis ei mõjunud positiivselt," taunis Rogozin Eesti presidenti.

Delfi teatel lükkas presidendi kantselei Rogozini väite ümber.

"Ärge Rogozinit väga tõsiselt võtke," vahendas presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam Ilvest.
"Saakašvili tegi endale Münchenis täiesti häbi, kuna oli ainus riigipea, kellele öeldi ära sõnavõtust," väitis Rogozin. Tema väitel ei täitnud Saakašvili reis Münchenisse oma eesmärki. Samas USA asepresident kinnitas Gruusiale oma toetusest. "
"Meil tuleks vaadelda, kuivõrd raevuka reaktsiooni põhjustas orgkomitee lõplik otsus keelduda Saakašvilile sõna andmisest," lisas ta. "Kõik märgid näitasid, et Gruusia delegatsioon oli väga löödud."
"Vaevalt mõni tema poliitilisest toetajast võib andestada, mida ta tegi Venemaa, avaliku arvamuse ja paljude teiste vastu ning paljud ei taipa, miks Lääneriigid asusid agressori poolele."
Oma koosa sai Rogozinilt ka Ukraina, mida ta süüdistas Vene gaasi varastamises.
USA asepresident Joe Biden lubas oma kõnes, et riik asub teostama uut välispoliitilist kurssi ja suhetes Moskvaga võib oodata uut ajastut.
Mitmed vaatlejad on välistanud seekord paralleele 1938. aastaga, kus Lääneriigid parseldasid Müncheni konverentsil Tšehhoslovakkia Saksamaale.