Vene õpetaja: jutt kooli hävitamisest on koletuslik vale
Vene lapsevanemad peaksid oma lapsed panema mitte eesti kooli vaid just vene kooli, kus lapsed saavad tänu haridusreformile hea eesti keele oskuse, kuid säilitavad ka vene identiteedi. Eestikeelne õpe muudab vene kooli senisest tugevamaks, sest annab lõpetajale võimaluse elus paremini läbi lüüa, väidab Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Natalia Lakatoš.
Lakatoš kuulub haridusminister Tõnis Lukase poolt kokku kutsutud venekeelse hariduse konsultatiivnõukogusse.
-Kas vene kool on valmis alates 1. septembrist 2011 õpetama 60 protsenti aineid eesti keeles?
Eesti keelele üle viimiseks on 2011. aastaks jäänud vaid üks aine - geograafiaga. Selleks, et geograafias eesti keelsele õppele üle minna on kõik vajalik tehtud. Ministeerium pakkus hulgaliselt kursusi, mille eesmärk oli, et klassi ette astuks kaskeelne õpetaja, et ei kannataks aine õpetamine.
See muudatus puudutab mind kõige otsesemalt, sest olen ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Ühiskonnaõetus muutus eestikeelseks juba eelmisel aastal. Kui ma ei suuda eesti keeles õpetada, siis minu võimalused tööd saada ahenevad järsult.
Ma püüdsin läbida kõik need kursused, mida haridusministeerium pakkus. Kahtlemata oli keeruline kaks aastat järjest igal laupäeval kodunt välja tulla ja ülesandeid lahendada. Igal laupäeval sõitsid Pärnu ja Paldiski õpetajad Tallinnasse, et terve päev tööd teha. Kuid samal ajal paljud minu kolleegid Talllinnast ei leidnud aega nendel kursustel osalemiseks.
Kursus jagunes kaheks grupiks, milles ühes olid eesti keeles väga edukad ja teises vähem tugevad õpetajad. Need, kes olid tugevamas grupis, saavad täiesti rahulikult oma tööd eesti keeles jätkata.
Mina olin selles teises grupis ja loovutan sellepärast oma koha inimesele, kes osutus minust eesti keele suhtes võimekamaks.
-Kas teie kaotasite siis nüüd oma töö?
Olukord pole just täpselt selline. Ma saan aru, et ma ei suuda kuni pensionini eesti keelt sellisel tasemel ära õppida, et eesti keeles õpetada. Ma teadvustasin seda endale juba kolm aastat tagasi ja teavitasin sellest ka meie gümnaasiumit. Ma ei jäänud tööta, sest töötan nüüd venekeelses põhikoolis ja tunnen ennast väga hästi. Sellepärast ei pea ma juhtunut tragöödiaks. Eriti sellepärast, et põhikoolil on täita väga suur roll selles, millise tulemuse me kooli lõpetajata näol saame.
-Eelmisel laupäeval asutatud Vene Kooli Nõukogu aktivistid väidavad, et põhikool eestistatakse samuti. Kas te ei karda, et järgmisena kaotate te töö põhikoolis?
Ma ei karda, sest pole sellise käsitlusega nõus. Venekeelne põhikool jääb Eestis alatiseks tegutsema. Kui inimesed loeksid seadusi tähelepanelikult, siis see seisab seal kirjas. Põhikoolis õpetatakse teatud hulk aineid eesti keeles, kuid loomulikult võib põhikool täiendavaid aineid eesti keeles õpetada, kui lapsed on selleks valmis ja on olemas aineõpetaja.
Eesti keeles õpetamine ei saa puudutada matemaatikat, füüsikat ja keemiat.
-Kooli eestistamise vastane aktivist Andrei Lobov ütles mulle, et põhikooli ja gümnaasiumi seaduse 21 paragrahv määrab üheselt eesti keele ka põhikooli õppekeeleks.
See on lihtsalt koletuslik vale. Põhikooli üleminekut pole kaalutud. Kuid koolid võivad kaaluda ainete õpetamist eesti keeles. Kui vanemat suuremas mahus eesti keeles õpetamine ei rahulda, siis saab ta valida kooli, kus õpe toimub ainult seadusega ette nähtud raamides.
-Gümnaasiumi eestistamise vastased kinnitavad, et matemaatika, füüsika ja keemia muutuvad vene koolis eestikeelseks, takistades vene lapsel kvaliteetse hariduse omandamist.
Ei, need ained jäävad edaspidigi venekeelseteks. Me näeme olukorda, kus seaduse mitte tundmine põhjustab hirmusid.
Vene gümnaasiumis õpetatakse juba praegu eesti keeles järgmisi aineid: eesti kirjandus, kunstiõpetus, muusika, eesti ajalugu ja ühiskonnaõpetus. Järgmisel aastal lisandub geograafia ja see on kõik. Kõiki ülejäänud aineid õpetatakse vene keeles. Reaalainete õpetamisest eesti keeles pole mitte kunagi juttu olnudki.
Mis puudutab ajaloo õpetamist, siis eesti keeles õpetatakse üksnes Eesti ajalugu. Kogu ülejäänud kursus, mis puudutab maailma tsivilisatsioonide ajalugu – seda õpetatakse vene keeles ja seda ei hakata eesti keelele üle viima.
Nii, nagu lapsed andsid eksameid vene keeles, nii nad jäävadki eksameid vene keeles andma.
-Kas lapsevanemad on suutelised lapsi uues olukorras aitama?
Olen kahe poisslapse ema, kes õppisid eesti koolis. Elasin seda ise üle, kui lapsed tulid viiendas klassis loodusõpetuse õpikuga koju. Teen selle lahti, loen, kuid mitte millestki aru ei saa, ehkki kõik sõnad oleksid justkui tuttavad.
Nüüd on paljud vanemad samas olukorras. Septembrikuus tulevad lapsed koolist koju ja pole millestki aru saanud ja vanemad ei saa ka millestki aru – kõik on ahastuses.
Kuid kõiki õpetajaid valmistati selleks ette. Samal ajal on meil alles venekeelsed õpikud, mis on täpselt samasuguse sisuga kui eestikeelsed. Mina kui õpetaja teadsin seda ja kasutasin oma laste kontrollimiseks paralleelselt venekeelset õpikut.
-Mida peavad tegema poemüüjad ja trollijuhid, kellel pole neid õpikuid sahtlist võtta?
Nemad on muidugi on raskes olukorras. Siin me näeme reformi eest vastutavate inimeste tegemata tööd. Kõikides koolides on need viienda klassi venekeelsed õpikud olemas. Kooli juhtkond ja õpetajad oleksid pidanud taipama, et 1. septembril oleks pidanud need õpikud koos eestikeelsetega lastele laiali jagama.
-Õpikud pole ju igavesed. Pärast mitu aastat kestnud lehitsemist ei jää nendest midagi järele. Mitu põlve need õpikud vastu peavad?
Ma ei usu, et need vanad õpikud on nii halvas seisus, et neid pole võimalik avada. Lapsevanematele tuleb ka rääkida, kuidas lapsi õppetöös aidata. Lapsevanema töö on väga keeruline.
Mina kuulsin sellest probleemist, et vene lapsevanemal pole võimalik oma last keele oskamatuse tõttu aidata 25. septembril Lindakivi keskuses toimunud konverentsil „Vene kool Eestis“. Mind haaras suur nõutuse tunne. Meil on ametis õpetajad, kooli juhtkond, haridusosakonnad, muukeelse kooli osakond haridusministeeriumis. Aga lapsevanem tuleb oma muret kurtma kuu aega pärast kooli algust konverentsile.
Kaebaja tuli täiesti valel aadressil. Selle asemel oleks ta pidanud juba 1. septembril pöörduma oma kooli juhtkonna poole.
-Võib-olla koolis ei kuulatud teda ära. Kas te usute, et inimene kulutas nii palju aega, et sõita Lasnamäele konverentsile, aga ei leidnud aega kooliga suhelda?
Kui on aega konverentsile sõitmiseks, siis peaks olema ka aega, et saata elektronkiri haridusametile, või helistada ametnikule. Minu arvates poleks oma lapse huvide eest seismiseks pidanud aega säästma.
-Kas suurem osa lapsevanemaid on asjade tegelikust seisust informeeritud, kas nad mõistavad reformi sisu?
Mulle tundub, et osa lapsevanemaid lihtsalt ei mõista reformi sisu. Nad lihtsalt tõlgendavad infot valesti. Need lapsevanemad, kes kardavad, et lapsed ei tule eestikeelse õppega toime, peaksid nurisemise asemel vaatama, kui lihtsalt lapsed sellega tegelikult toime tulevad.
See on küll valus teema, aga puudutab ühtmoodi nii vene kui ka eesti kooli: gümnaasiumisse sattub päris palju õpilasi, kes polegi suutelised gümnaasiumi õpet läbima.
Kuid isegi laps, kes gümnaasiumi suurte raskustega läbib, suudab pärast lõpetamist oma asju eesti keeles ajada ja leiab igal pool tööd.
Eesti keele oskusega vene noor saab lihtsamalt tööd isegi Venemaal Ust-Luuga sadamas, kui sinna hakatakse töölisi otsima. Eestis kooli lõpetanud Vene kodanik on aga tõenäoliselt oodatud Ivangorodi tolliametnikuks, sest tema eesti keele oskus annab suure eelise.
-Kuidas mõjutab eesti keelele üle minek vene kooli eksamitulemusi?
Tõenäoliselt ei mõjuta seda kuidagi. Ühiskonnaõpetuse eksamitulemuste võrdlemine näitab, et õpetamise kvaliteet ei sõltu mitte vähemalgi moel keelest, milles õpetatakse.
2003. aastal polnud juttugi vene koolis eesti keeles õpetamisest. Eesti koolis oli eksamitulemuste keskmine punktisumma 56, vene koolis 47.
2006. aastal oli eesti koolis keskmine punktisummas 65, vene koolis 45.
2009. aastal, kui eestikeelne õpe oli vene koolis saanud juba alguse, oli Eesti koolis keskmine punktisumma 63, vene koolis 45.
Ligikaudu kümnepunktiline eksamitulemuste erinevus on püsinud läbi aastate muutumatuna.
Kuigi gümnaasiumi võib lõpetada ka 20 punktise eksamitulemusega, valitseb õpetajate seas arusaamine, et alla 45 punkti on tegemist hindega „2“, punktid 70-89ni tähendavad hinnet „4“.
Minu arvates peaks gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks olema punktide tase vähemalt 49, sest väiksema taseme korral ei ole lapsel õppimiseks üldse mingisugust motivatsiooni.
2003. aastal kogus eesti koolis ühiskonnaõpetuse eksamitel alla 50 punkti üle 35 protsendi õpilastest, vene koolis aga üle 57 protsendi – see oleks välja langejate protsent, kui nõudmised oleksid praegusest rangemad.
-Arvud arvudeks, aga kuidas mõjub eesti keeles õpetamine venelaste identiteeditundele? Kas kooli eestistamise järel võib kaduma minna laste venelikkus?
See on väga huvitav küsimus. Mina olen venelanna, minu mees on ungarlane. Mees rääkis lastega ungari keeles, mina vene keeles. Elasime varem väikeses Kesk-Eesti linnas, kus vene kooli õpilaste arv pidevalt vähenes. Samas oli mehe kindel seisukoht, et lapsi tuleb õpetada riigikeeles, sõltumata sellest, millises riigis elad. Riigikeel annab loogiliselt arutledes lapsele palju rohkem võimalusi elus läbi lüüa. Sellistel põhjustel panime me lapsed eesti kooli. Mina rääkisin nendega kodus ikka edasi vene keeles.
Lapsed on oma identsuse kohta öelnud, et nad on vene juurtega ungarlased, kes elavad Eestis. Neil jätkub armastust nii kodumaa Eesti kuid samal ajal ka Venemaa ja Ungari vastu. Minu arvates on neil identiteeditundega küll kõik korras.
-Mida te soovitate vene lapsevanematele, et ennast identiteedi säilimise suhtes kindlalt tunda?
Pange oma lapsed vene kooli. Seal õpetatakse lastele heal tasemel eesti keelt, mis võimaldab neil elus läbi lüüa ja neil on palju rohkem võimalusi oma kultuuri ja identiteedi säilitamiseks.
Need, kes väidavad, et vene kool hävitatakse, lihtsalt manipuleerivad inimeste vähese teadlikkusega.
