Vene politoloogid: tark Ilves sõidaks Moskvasse
Eesti president Toomas Hendrik Ilves teeks targasti, kui osaleks Suure Isamaasõja lõpu 65 aasta juubeli tähistamisel, ütlevad tuntud Moskva politoloogid.
„Kuna seekord ametlikke kutseid pidustustele pole, siis kõiki, kes saabuvad, võetakse märgina selle kohta, et nende riigid soovivad häid suhteid Venemaaga ning arendada koostööd,” kinnitas Eesti Päevalehele Dmitri Orlov. „Mulle tundub, et kindlasti oleks tark sõita Moskvasse, kui mina oleksin riigipea.”
Orlov on Moskva ametlikes ringkondades järjest suurema autoriteediga politoloog, kes tänavu aasta algul avaldas koos kahe teise politoloogiga paljudes kesksetes Vene ajalehtedes tsiteerimist ja kommenteerimist leidnud analüüsi „Konservatiivne moderniseerimine – 2010”.
Tuntud välispoliitikaajakirja Global Affairs Venemaa-väljaande peatoimetaja Fjodor Lukjanov märkis, et Ilvesel oleks mõtet 9. mail Moskvasse sõita, kui Eesti soovib Venemaaga hakata „uuesti atra seadma” ehk suhteid muuta. „Teine asi, et Ilvese suhtumine Venemaasse ja Venemaal suhtumine Ilvesesse on suhteliselt pingeline. See peab olema väga tõsine samm, et nendest pingetest üle astuda,” ütles Lukjanov. „Aga kui ta otsustab sõita, siis see on muidugi tugev samm.”
Väga omapärane komme
Lukjanovi sõnul võtab Kreml Ilvese saabumist pidustustele kindlasti kui positiivset sammu. „Aga ausalt öeldes ma ei suuda endale ette kujutada, et Ilves sõidaks 9. mail Moskvasse,” lausus Russia in Global Affairsi peatoimetaja. „Kui Ilves käis eelmine kord Venemaal soome-ugri rahvaste kongressil (2008. aasta suvel – J. P.), siis ta pidas kõne, milles kasutas väga omapäraseid väljendeid. Tulemuseks oli see, et selle asemel, et see visiit oleks saanud suhete paranemise sümboliks, juhtus täpselt vastupidi. Lihtsalt selleks nüüd Moskvasse sõita, et esitada Moskvas oma seisukoht ajaloost, mis võetakse kindlasti vastu provokatiivsena, sellel pole erilist mõtet.”
Ka politoloog Aleksei Makarkini sõnul oleks Ilvese sõit Moskvasse positiivne signaal, kuid seda ei tohiks üle tähtsustada. Ta viitas sellele, et 2005. aastal Suure Isamaasõja lõpu 60. aastapäeval osales Moskvas pidustustel vaatamata kriitikale kodumaal Läti tollane president Vaira Vike-Freiberga, kuid Lätile ei toonud see mingit suhete parandamist Venemaaga.
„Kui Eesti president nüüd tuleb, siis tal on kindlasti vaja öelda selle sõja kohta midagi Eesti seisukohast. Kui mitte Moskvas, siis enne Moskvasse sõitu Eestis,” rääkis Makarkin. „Aga Venemaal kutsub iga seisukoht, mis meie omaga kuidagi ei kattu, esile negatiivse reaktsiooni.”
Makarkin soovitas Ilvesel Moskvasse sõidu puhul maksimaalselt rõhutada seda, mis võib ühendada Venemaad ja Eestit – näiteks antifašism, demokraatlikud ideaalid –, ja vähem puudutada ajalugu. „Rohkem rääkida dialoogist, kultuurilisest koostööst jne. Ühesõnaga asjadest, mis meid ei eralda,” ütles Makarkin.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves pole veel otsustanud, kas osaleb Moskvas 9. mai juubelipidustustel.
Kreml tahab skandaale vältida
•• Erinevalt Suure Isamaasõja lõpu 60 aasta juubelist 2005. aastal ei saada Kreml seekord välisriikide riigipeadele pidustustel osalemiseks ametlikke kutseid.
•• Kreml teatas presidendi administratsiooni asjadevalitseja Vladimir Kožini suu läbi, et iga riigi juhtkond otsustab ise, kas sõita või mitte. Mitteametlikult saadab Kreml saatkondade kaudu siiski riigipeadele pidustuste
programmi, mida võib käsitleda ka kui soovi üht või teist riigipead Punasel väljakul näha.
•• Politoloog Aleksei Makarkini sõnul on ametlikest kutsetest loobumise põhjus lihtne – et poleks skandaale. „Siis tuleb ju saata kutse ka Mihheil Saakašvilile, kuna Nõukogude armees sõdis ka palju grusiine, aga teda ei taha Venemaa endal külas näha,” ütles Makarkin. „Teiseks probleemiks oleksid Baltimaad ja Poola, kelle riigijuhid ei pruugi protestiks tulla. Ühesõnaga seda üritust tahetakse võimalikult depolitiseerida.”
•• Global Affairsi peatoimetaja Fjodor Lukjanov märkis samuti, et eelmisel juubelil oli liiga palju konflikte selle ümber, keda kutsuda, keda mitte kutsuda, kes tuleb ja kes ei tule. „Ebameeldivused olid juba sisse programmeeritud,” nentis ta.
•• Lukjanov tõi esile veel ühe aspekti – see on viimane Suure Isamaasõja juubel, millel osaleb suurel hulgal elus sõjaveterane. „Lihtsalt juba ea tõttu ei jää 70 aasta juubeliks veterane alles mitte väga palju,” ütles Lukjanov. „Selles mõttes on loogiline ja õige teha sellest pidu n-ö iseenda jaoks, nende jaoks, mitte muuta seda suureks rahvusvaheliseks sündmuseks.”
•• Asjadevalitseja Vladimir Kožini sõnul on veterane veel elus mõnisada tuhat.
