Vene saadik: NATO-l on Balti riikide kaitsmise pärast häbi
Venemaa saadik NATO juures Dmitri Rogozin nõuab, et NATO peab loobuma Balti riikide kaitseks loodud plaanist Venemaa võimaliku agressiooni vastu.
„Ma arvan, et lääne diplomaatidel, kes kooskõlastasid või nõustusid sellise plaaniga, peab olema häbi. Sest kuidas saab Venemaad strateegiliseks partneriks nimetada ja samal ajal võtta vastu plaane kaitseks tema eest. Kuidas üldse saab ennast kaitsta strateegilise partneri eest? See on mingisugune skisofreenia,“ ütles Rogozin Venema valitsuse häälekandjale Rossiskaja Gazeta.
„Hiljutisel diplomaatilisel läbikäimisel ma kohtusin oma kolleegidega NATOst. Nad peitsid minu eest hoolega oma silmi,“ jutustas Rogozin.
Saadiku kinnitusel teadis ta, et NATO-l on plaanid, mis vaatlevad Venemaad kui ohu allikat. Kuid Wikileaksi materjalid andsid nüüd hea ettekäände skandaali teha.
NATO ametist lahkuv peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, kinnitas juba 2009. aasta juulis Eesti Päevalehele, et kuigi Afganistan jääb NATO prioriteediks, jätkatakse Balti riikide sõjalise kaitse plaanist rääkimist ka edaspidi ja NATO peab olema valmis igaks hädaolukorraks.
Läti kaitseminister Imants Lieģis ütles mullu augustis intervjuus Läti Raadiole, NATOs koostatakse parasjagu Baltimaade kaitse kava.
NATO-l on Balti riikide sõjalise kaitse kava olemas ning selle uuendamine on alliansi rutiin, kinnitas mullu juulis Eesti Päevaleht Online’ile Eesti kaitseministeerium.
Balti riikide sõjalise kaitse planeerimine tõusis päevakorda pärast seda, kui Venemaa okupeeris 2008. aasta augustis Gruusia kaks mässulist provintsi Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.
