Vene saadikud: visiit läks korda, Ansip astugu tagasi
Eile õhtul Vene saatkonnas toimunud pressikonverentsil rääkisid Tallinna väisanud duumasaadikud Nikolai Kovaljov ja Leonid Slutski Vene duumasaadikute delegatsiooni kahepäevase visiidi tulemustest.
Eile hommikul tekitas imestust Vene duumasaadikute arvamus, et pronkssõdur on teisaldamise käigus tükkideks lõigatud ning siis tagasi kokku pandud. Päevaleht uuris õhtusel pressikonverentsil, kas Vene saadikute seisukoht on muutunud, arvestades päeva jooksul toimunud kohtumisi kaitseministeeriumi ametnikega.
Duuma väliskomisjoni esimees Nikolai Kovaljovi polnud kaitseministeeriumi seletused veennud. “Meil on siiski kahtlused, sest kuju jalgel ning ka mujal on näha vastavaid jälgi,” ütles Kovaljov. Samas aga avaldas ta veendumust, et õigem on lõplik otsus jätta ekspertidele. “Ma usun, et peatselt vaatavad kuju üle spetsialistid, kes langetavad lõpliku otsuse,” arvas Kovaljov, lisades et duumaliikmete kahtlusi on süvendanud mitu kuuldud lugu kuju lahtivõtmisest.
Saadikud rõhutasid, et jäid kindlaks ka teistele juba varem väljaöeldud seisukohtadele, näiteks et Andrus Ansipi valitsus peaks tagasi astuma. “See oli meie seisukoht, mille esitasime riigikogule. Tegemist ei ole Eesti siseasjadesse sekkumisega, sest otsustada saab siiski vaid Eesti parlament ja rahvas,” seletasid saadikud mitu korda. Ka ei olnud nad rahul sellega, et neile ei tagatud ligipääsu Tõnismäe väljakaevamistele.
Samas hindasid duumasaadikud kogu visiiti korda läinuks. Eriti tõstsid nad esile eilseid kohtumisi õiguskantsler Allar Jõksi ning kaitse- ja välisministeeriumi kantsleritega. “Üldiselt võib väita, et kohtumised kantsleritega osutusid isegi edukamateks, kui oleks olnud kohtumised ministritega. Me olime siin, et rääkida faktidest, ning kahtlemata teadsid kantslerid neid paremini kui poliitikud,” ütles Kovaljov.
Majandussanktsioone ei tule
Tema sõnul sai delegatsioon õiguskantsler Jõksilt kinnitust, et rahutuste uurimine korraldatakse Eestis põhjalikult ja neutraalselt. “Meie delegatsioon sai selles osas õiguskantslerilt piisava kinnituse,” ütles Kovaljov. Kaitseministeeriumi kantslerilt sai delegatsioon rahuldava seletuse, miks oli Tõnismäe väljakaevamistel kasutatud ekskavaatorit. “Kuulsime, et seda oli kasutatud vaid pinnase pealmise kihi eemaldamiseks ning kaevamine toimus professionaalse firma abil.”
Nii Kovaljov kui ka Slutski kinnitasid, et nende meelest ei tohiks Eesti suhtes kasutada majandussanktsioone, sest need ei tööta. Eriti häälekalt oli majandusanktsioonide vastu Slutski, kes seletas, et need pöörduksid eelkõige vene elanikkonna vastu. “Näiteks mõjutaks see Tallinna sadamat, mida külastasime ja kus vestlesime vene keelt kõnelevate töötajatega,” ütles ta kõigepealt. Duumasaadik lisas, et sanktsioonid ei töötaks ka puhtmajanduslikust loogikast lähtudes. “Eesti kaubavahetus Venemaaga jääb ju kõvasti allapoole kaubavahetust Euroopa Liiduga,” sõnas ta ja lisas, et karistuse efektiivsust vähendavad ka euroliidu toetused Eestile.
Himki sambaga suur segadus
•• Eesti Päevaleht küsis duumasaadikutelt seletust Moskva lähistel Himki linnas ette võetud mälestusmärgi ning sinna juurde kuulunud haudade enneolematult kiire teisaldamise kohta. Viimaste arvamus paistab erinevat Vene suursaadik Nikolai Uspenski väidetust.
•• Riigiduuma liikme Nikolai Kovaljovi sõnul oli teema arutluse all kõigil kohtumistel. Himki monumendi teisaldamise taga olid paar agarat ametnikku, kes mitte kellegagi kooskõlastamata asusid isepäi tegutsema. “Paar munitsipaalharidusega ametnikku tegid selle otsuse kohaliku võimu heakskiiduta, rääkimata siis kooskõlastusest regiooni- või föderaaltasandil.”
•• Suursaadik Uspenski ütles veel nädal tagasi, et Himki monumendi teisaldamisel oli kohalike võimude heakskiit ning see oli majanduslikel põhjustel vajalik.
Kommentaar
Urmas Paet
välisminister
Euroopa Liit on rünnaku all, sest Venemaa ründab Eestit. Pronkssõduri küsimus ja vandalism Tallinnas oli Eesti siseasi, aga Venemaa koordineeritud tegevus Eesti vastu on kogu Euroopa Liidu asi. Seega on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted väga keerulises olukorras.
Viin neljapäeval valitsusse ettepaneku, millised meetmed peaks Euroopa Liit Eesti arvates Venemaa suhtes kehtestama.
Need meetmed peavad mõjutama Venemaad nii, et Venemaa lõpetab rünnakud ja siseasjadesse sekkumise ning asub täitma Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni. Meetmed peaksid puudutama Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid täies ulatuses.
Peame vajalikuks, et Euroopa Liit reageeriks Venemaa käitumisele maksimaalselt tugevalt. See võib tähendada erinevate kõneluste peatamist või nende mittealustamist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.
Tõsiselt tuleb kaaluda Euroopa Liidu–Venemaa tippkohtumise edasilükkamist.
Kui olukord Eesti Moskva saatkonna ümbruses ei normaliseeru homme kella üheksaks, lõpetab Eesti kõigi konsulaarteenuste osutamise, v.a konsulaarabi osutamine Eesti Vabariigi kodanikele, Moskva konsulaadist kuni olukorra normaliseerimiseni. Jälgime ülimalt tähelepanelikult julgeolekuolukorda ka teiste esinduste juures Venemaal.
