Vene sõjaväest jäänud reostus katab Eestist kaks protsenti

Eestisse jäänud 250 reostuskoldest 23 on eriti ohtlikud Reostuskollete likvideerimiseks oleks vaja 100 miljonit krooni

Kaks protsenti Eesti pindalast on siiani Vene sõjaväe ja tööstuse tekitatud ohtlikud reostuskolded, mille likvideerimiseks praegu raha pole.

Jääkreostuskoldeid, mille pinnavesi, põhjavesi või pinnas on reostunud, on jäänud 250. Neist olulisematest on keskkonnaministeerium koostanud TOP 70. Eriti ohtlike jääkreostuskollete nimekirjas on 23 objekti.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Argo Sakkool ütles, et väiksemaid asju on likvideeritud, kuid suurtest reostuskolletest jagusaamine on jäänud investeeringute taha. Tema hinnangul maksaks nende likvideerimine üle 100 miljoni krooni.

Vene armeel 2000 objekti

Kaitseministeeriumi haldus-

alasse kuulub praegu neli objekti, mille keskkonnaministeerium on kandnud ohtlike jääkreostuskollete nimekirja – Tapa, Ämari, osa Raadi lennuväljast ning Tallinna miinisadam.

“Alates 1999. aastast oleme tegelenud aktiivselt Ämari lennuvälja ja Tallinna miinisadama keskkonnareostuse likvideerimisega, enne seda tuli raha selleks keskkonnaministeeriumilt,” lausus kaitseministeeriumi pressi-

esindaja Madis Mikko.

Ämarile on kulunud kaks miljonit ja miinisadamale 600 000 krooni. “Et reostuskolded likvideerida, on vaja veel miljoneid, mitte kümneid või sadu tuhandeid kroone,” lisas Mikko.

Mikko sõnul tegeleb kaitseministeerium reostuskollete likvideerimisega vaid neis kohtades, mida kaitsevägi aktiivselt kasutab. Osa Vene sõjaväeobjekte on juba antud kohalikele omavalitsustele ja osa üleandmine seisab ees.

“Riigikogu 1992. aasta otsusega anti meile üle 2000 varem Vene sõjaväele kuulunud kinnistu,” märkis Mikko. “Ministeeriumil pole nii palju raha, et me kõigi nende keskkonnakaitsega tegeleda jaksaks.

Palju ohtlikke reostuskoldeid on läinud omavalitsuste kaudu juba eraettevõtjatele. Argo Sakkooli sõnul on nende kaotamine omaette probleem.

Loodab eurorahale

Sakkool näeb ohtlikest reostuskolletest jagusaamiseks üht teed – euroabi.

“Proovime ministeeriumide ja ametite jõud ühendada. Oleks hea, kui sügiseks saaks paika projekti korraliku lähteülesande, kuhu kui palju raha vaja on. Head koostöötahet on üles näidanud kaitseministeerium, maanteeamet ja raudtee-amet. Püüame kokku panna nii palju raha vajavaid reostusobjekte, et saaks taotleda EL-i ühtekuuluvusfondist 10 miljonit eurot (üle 150 miljoni krooni). Seda raha näeb aga heal juhul 2005. või 2006. aastal.

Paljude objektide puhul jääb probleemiks kaasrahastaja leidmine, sest tegemist on vaesemate omavalitsustega,” ütles ta.