Vene suursaadik: Eesti represseerib venelasi
"Vene koolide olukord Eestis halveneb üha," kõneles Uspenski intervjuus ajalehele Tribuna. "Koolides väheneb pedagoogide hulk. Keelenõuete märgi all viiakse läbi kaadri puhastust. Seda repressiivset tegevust teostab avalik organ – keeleinspektsioon, mille regulaarsed reidid on suunatud eelkõige venekeelsete koolide õpetajate ja lasteaiakasvatajate vastu. Koolides toimub mitteavalik venekeelsete õpilaste ahistamine. Viimane seda tüüpi juhtum leidis aset Laagna gümnaasiumi 4. klassi tüdrukuga, kellel õpetajad keelasid emakeeles rääkimise."
"Meie üksmeelne positsioon seisneb faktis, et Tartu rahulepingu juriidiline jõud on kadunud ja see on saanud ajalooks," rääkis Uspenski Venemaa välispoliitilisest hoiakutest. "Eestlastel on seejuures õppida lätlastelt. Vene-Läti piirilepingu sõlmimine oli raske protsess. Aga lätlased eemaldasid niinimetatud interpreteerimist võimaldavad sätted ja see avas tee piirilepingu sõlmimiseks, mis omakorda tõi kaasa olemusliku progressi kahepoolsetes suhetes."
Uspenski märkis, et president Toomas-Hendrik Ilvese tehtud avaldus, milles president väitis, et Tartu rahu tegi Eestist välispoliitilise subjekti, oli soodne märk kahe riigi vaheliste suhete paranemiseks, millele ei järgnenud siiski konkreetseid samme. Ta tõdes ka, et vaatamata erimeelsustele teevad kaks riiki siiski koostööd mitmetes valdkondades, nagu sotsiaalsfääris ja keskkonnakaitse sfääris.
"Pall asub praegu Eesti poolel," väitis Uspenski. Tema sõnul oli murdepunktiks kahe riigi suhetes Eesti väliministri Urmas Paeti ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kohtumine 5. detsembril Helsingis.
"Õnnetul kombel peaks eelmist aastat nimetama ikkagi kadunud võimaluste aastaks, seda eelkõige poliitilises sfääris," arvas ta. "Meie püüe alustada Eestiga dialoogi, mis baseeruks sõbralikel suhetel ja vastastikustel huvidel, ei kohanud Eesti poolelt positiivset vastuvõttu. Seetõttu tugevnesid aasta jooksul negatiivsed tendentsid peaaegu igas valdkonnas."
Uspenksi kritiseeris teravalt Eesti poliitikat augustis toimunud Gruusia sõja ajal ja järel.
"Eriti selgelt ilmnes see Kaukaasias toimunud sündmuste taustal, kus Saakašvili armee provotseeris rünnakuid Vene rahuvalvajate ja süütute Lõuna-Osseetia inimeste vastu," lausus Uspenski. "Hoolimata sellest, et rahvusvaheline kogukond juba teab, kes ründasid rahulikku Tshinvalit ja kes sõja valla päästsid, siis peab Eesti pool Venemaa tegevust Lõuna-Osseetias ikkagi agressiooniks."
Uspenski tunnistas, et kahe riigi vahel on majandussidemed äärmiselt nõrgad.
"Kuni 2007. aastani näitasid kaubandus- ja majandussidemed tõusutendentsi hoolimata mõningatest negatiivsetest efektidest," sõnas ta, kuid märkis, et regioonid teevad omavahel tihedamat koostööd. "Eriti jõudsalt on sidemed arenenud Tallinna ja Moskva ning Peterburi linna vahel."
"Suhteid pidurdab ka piirilepingu puudumine, kuigi 2005. aastal allkirjastasid selle Eesti ja Venemaa välisministrid," rõhutas Uspenski. "Eesti on ainus riik, millel on ühine maismaapiir Venemaaga ja mis ei oma piirilepingut. Eesti parlament viis sisse preambula, mis puudutas 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut, mis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Seepärast võttis Venemaa tagasi oma allkirja lepingult ja kutsus Eestit taasalustama piirikõnelusi."
