„Osa arutlejaid avaldas kahtlust Eesti uudiste usaldusväärsuse ja neutraalsuse suhtes: „seal on kõik Ansipi uudised”; „täna uudistes teatati, et meil on kriis lõppenud”. See võib olla põhjus, miks pöördutakse Vene telekanalite või PBK poole,” sedastab uuring. „Samas on olukord skisofreeniline, kuna mitmete hinnangul ei saa PBK-st või 3+-st adekvaatset infot Eestis toimuva kohta ja kuigi ka Vene kanaleid kuulatakse-vaadatakse, siis Venemaa suunalt tulevaid uudiseid Eesti kohta usaldatakse veel vähem.”

Nimelt toob uuring välja, et vastanutele on väga oluline, et eesti- ja venekeelsetes kanalites jagatav info kattuks. Näiteks toodi AK, Postimehe ja Põhjaranniku uudised, mille sisu on eri keeltes erinev. „Põhjus jääb meediatarbijale arusaamatuks ja tekitab millestki olulisest ilmajäämise tunde,” märgib uuring.

Eesti Päevalehega suhelnud vene elanike suhtumine venekeelsetesse telekanalitesse oli samuti ettevaatlik, kuid nende pakutav kvaliteet sunnib venelasi ikka pilku pigem sinna pöörama. „Mina olen nende inimeste kategooriast, keda PBK ei rõõmusta,” ütles tallinlane Jura Ivanov. „Saan aru, et seal on Venemaa valitsust liialt pooldav suhtumine ja sellesse on vaja suhtuda kriitiliselt.”

Eestlased teevad odavalt

Ivanov usaldab enda sõnul ETV programmi PBK-st rohkem, kuid rahvusringhäälingu saadete puhul torkab kohe silma madal eelarve ja pahatihti ka saadet tegevate inimeste vähene ettevalmistus. „Valimiste kajastus ETV venekeelses programmis oli näiteks liiga vähene ja pigem ei pannud seda üldse tähelegi,” sõnas ta.

Tallinlase Sergei Kolesniku hinnangul on venelaste seas inimesi, kes suhtuvad Eesti meediasse eelarvamusega, aga kindlasti pole nende arv nii suur, kui pahatihti arvatakse. „Ma arvan, et tegelikult ETV programmi vene inimesed pigem usaldavad, aga samas on paljudel eelarvamuslik suhtumine, et meie kohta seal midagi head ei räägita ning edastatakse propagandat,” ütles Kolesnik, kes ei vaata venekeelseid saateid ETV-s vähese reklaami ja täpsete saateaegade mitteteadmise tõttu.

28-aastase Julia Smirnova arvates oleks kvaliteetse teleprogrammi tegemiseks vaja lisaraha, kuna kvaliteetse info edastamise korral annaks see inimesele võimaluse infot analüüsida ja teha iseseisvalt järeldusi. „Mina pooldan, et kui oleks ETV selleks teiseks allikaks, siis oleks hea vaadata, kuidas kajastused erinevad ja neid enda jaoks võrrelda,” ütles Smirnova. „Praegu vaatavad venelased kvaliteetse teleprogrammi tõttu pigem rohkem PBK-d, 3+ või RTR-i.”

Saar Polli uuringu hinnangul muutub huvi Eestis toimuva vastu ida poolt Tallinnale lähenedes üha suuremaks ja tuntakse puudust adekvaatsest teabest, kuid kuna keeleoskusest jääb väheseks, siis eestikeelsetest saadetest ei piisa. „Mitte-eestlaste arvestamist ringhäälinguprogrammide koostamisel peetakse strateegilise tähtsusega küsimuseks ja austuse väljenduseks,” toob uuring välja. „Vestluse lõpus kerkis esile seisukoht, et paarikümne aasta perspektiivis ei ole venekeelset sisu ERR-i programmides ehk enam vaja, sest selleks ajaks on eesti keele oskus tõenäoliselt ühtlustunud.”

ERR jätkab ka tänavu venekeelse programmi edastamist miinimummahus ja eelmise nädala lõpus esitas rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa idee lõpetada praegusel kujul telesaadete väljaandmine ja keskenduda ainult Raadio 4 ja venekeelse AK arendamisele.

Venekeelsete veebilehtede tipus on Delfi

••    Nagu kogu Eesti meedia puhul troonib ka venekeelsete veebi­saitide esinumbrina Eestis Delfi. Teisel kohal pole aga ei ERR-i venekeelne veebisait ega ka Postimehe venekeelne leht, vaid hoopis Venemaa valitsusmeelne Komsomolskaja Pravda.

••    TNS Emori andmeil 2011. aasta 9. nädala külastatuimad venekeelsed veebisaidid:

••    1. Delfi (vene keeles) – 192 484 unikaalset külastust nädalas

••    2. Kompravda.eu – 101 933

••    3. postimees.ee vene keeles – 80 749

••    4. limpa.ru – 67 348

••    5. dzd.ee – 65 278

••    6. ERR vene keeles – 15  678

••    7. vsetv.ee – 4835

••    8. veneportaal.ee – 3591