Vene välisministeeriumi välismaal elavate kaasmaalastega tegeleva osakonna direktor Tšepurin väitis ajakirjas Meždunarodnaja Žizn, et Eestis ahistatakse seetõttu venekeelset elanikkonda.

"Eestis ja Lätis on võetud järsk kurss mittetituleeritud rahvuste esindajate ahistamisele, et lõhestada venekeelset elanikkonda ja organisatsioone," kirjutas Tšepurin.

"Vene keel on Eestis kuulutatud võõrkeeleks, samal ajal mil rohkem kui 40 protsenti elanikkonnast peab seda oma emakeeleks ja rohkem kui 70 protsenti valdavad seda," tõi ta välja fakte. "Vene keele kasutamine riigiametites on keelatud."



"Sealhulgas on probleemiks venekeelse ruumi ahenemine; vene keele mitteadekvaatne staatus riikides ja regioonides, kus venekeelne elanikkond on üpris rohkearvuline, jääb teravaks, nagu me näeme eelkõige Ukrainas, Eestis, Lätis ja teistes riikides."

Tšepurin kirjeldas artiklis ka venelaste sattumist piiri taha seoses 19. ja 20. sajandi sündmuste keerdkäikudega. Tema väitel jääb emigreerunud vene kogukond maailmas alla vaid võõrsile siirdunud hiinlastele.