Osalt on õpilaste nappus seotud venekeelse elanikkonna vähesusega, teisalt aga soovivad vanemad järjest enam panna oma lapsi eesti kooli.

Viljandi vene kool on õpilaste vähesuse tõttu lõpetanud laste gümnaasiumi võtmise ning Haapsalus on see vaid aja küsimus.

“Õpilaste arv on siin iga aastaga vähenenud, nüüd on koolis vaid 48 õpilast,” ütles Viljandi vene gümnaasiumi direktor Argo Agasild.

Gümnaasiumi viimases klassis on üheksa õpilast ning sinna enam uusi lapsi ei võetagi.

Lisasuunad koolis

Laste vähesuse tõttu on kool kõrvale võtnud teisi suundi – toimetulekuraskustega lapsed, abikool, kasvatusraskustega ning ka noortevangla õpilased, märkis Agasild.

Haapsalu venekeelse kooli õpilaste arv on 13 aastaga kahanenud 1000-lt 228-ni. Haapsalu üldgümnaasiumi direktori Jüri Nõlvaku sõnul sõltub kooli tulevik lastevanematest. Tänavu esimesse klassi loodetud lastest kaduski seitse eesti koolidesse.

Mitu Talllinna Valdeku kooli seitsmenda klassi õpilast on käinud eesti koolis või lasteaias ning jõudnud ringiga tagasi vene kooli.

13-aastane Igor Ostrov‰t‰uk käis eesti lasteaias ning kuigi vanemad soovisid, ei tahtnud ta eesti kooli minna. “Kartsin, et õppimine on palju raskem ja vene keel võib ära ununeda,” ütles Igor.

Suurim äraliikumine algab juba lasteaeda panemisel. “Koolivahetuse tingib sageli see, et konkreetse vene kooli tulevik ei paista vanematele kuigi roosiline,” märkis haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller.

Tartu linnavalitsus ei kavatse sellel ega järgmisel õppeaastal ühtegi kolmest vene koolist sulgeda, kuid kui õpilaste arv järjest langeb ning hakkab mõjutama õppetaset ja linna eelarvet, siis tuleb neid otsuseid tulevikus teha, ütles Tartu haridusosakonna juhataja Margus Oro.

Emakeelse õppe võimalus säilib

•• Haridusministeeriumi keele- osakonna juhataja Jaak Villeri sõnul ei kaota venelased emakeelse õppe võimalust ka siis, kui kool kinni pannakse. Pigem toimub sulandumine ja kakskeelne õpe jätkub teises koolis.

•• 2007. aastast peaks Eesti venekeelsete koolide gümnaasiumid üle minema osalt eestikeelsele õppele, kus 60% aineid õpetatakse eesti ja 40% vene keeles.

•• Jüri Nõlvaku sõnul see Haapsalus juba toimib. “See on normaalne, et 40 protsendi osas saab õppida näiteks emakeelt, vene kultuurilugu, keemiat-füüsikat ehk raskemaid aineid,” ütles ta.

•• Praegu on Eestis 99 venekeelset kooli ning 40 eesti/vene kakskeelset keskharidust andvat (kutse)kooli.

•• Haapsalu kooli direktori Jüri Nõlvaku sõnul aitavad vene koolid kultuuri säilitada ning lapsel paremini hakkama saada.

•• “Venekeelsest perest otse eesti kooli minnes pole õpilane siiski teiste lastega võrdne,” ütles Nõlvak.