Mõistagi ei saa selline arvamus jääda vastasteta. Näiteks ajaloolase David Vseviovi arvates võiks pöörduda lõpuks ka venekeelsete elanike enda poole, et küsida neilt, mis neid täpsemalt teleprogrammis köidaks. Sama arvamust jagasid ka ERR-i nõukogu liige Peeter Kreitzberg ja professor Marju Lauristin. Viimasena nimetatu pole enda sõnul märganud, et ERR turustaks vene telesaateid. Eesti Päevaleht küsiski mitmelt vene keelt emakeelena rääkivalt Eesti elanikult, kas nad ETV-d vaatavad. Selgus see, mida karta oli – ei vaata ühti.

„Riiklikku venekeelset programmi on vaja kas või selleks, et lapsed ei pakuks enam lasteaias meie presidendi nimena Medvedevit,” lausus Tallinnas elav 29-aastane Sergei Kolesnik. „Selleks tuleks anda rohkem infot kohaliku elu kohta, kuid vene inimesed ei teagi üldse, et ETV venekeelset programmi teeb.”

Reklaami ei tehta

Seda tunnistas ka 38-aastane tallinlanna Tatjana Švets, kes enda sõnul satub venekeelse programmi peale ETV-s pigem juhuslikult. „Algusest peale on kujunenud olukord, kus ei osata ETV kanalitelt venekeelseid saateid oodata, sest reklaami tehakse ebapiisavalt,” ütles ta. „Kui satun aga venekeelsetele saadetele, siis pigem jälgin, sest isegi neil, kel eesti keel on heal tasemel, on eestikeelseid saateid ikkagi raskem jälgida, kuna see pole siiski emakeel.”

Eeltoodud küsimustega uuringu tellis ERR Saar Pollilt eelmise aasta lõpus ka ise ja küsitluse tulemused olid pea samasugused. „Praegu vaadatakse võimalusel eeskätt AK uudiseid, saatest „Kolmnurk” oli põgusalt kuulnud vaid üks respondent,” seisab tulemustes. „ETV2 kanalina ei ole vastajaskonna teadvuses kinnistunud, pigem teatakse üksikuid telesaateid kanalist eraldiseisvana, ja neidki vaadatakse siis, kui neile peale juhtutakse.”

Noor kirjanik P. I. Filimonov ütles, et suhtub ETV telesaadetesse positiivselt, ent tunnistas seejärel ausalt, et ega ta tegelikult neid saateid ei vaata. „Sellisel kujul, nagu nad praegu on, vist neid tõesti vaja ei ole, aga üldiselt on neid kindlasti vaja,” sõnas Filimonov. „On üksainus väljapääs – teha neid saateid kohalike vene inimeste jaoks atraktiivsemaks, mille eesmärgiks võiks olla kaasata noori vene tegelasi, kuid jumala pärast mitte poliitikuid.”

Ent seejuures tõid nii Eesti Päevalehega suhelnud kui ka Saar Polli uuringule vastanud inimesed esile ühe valukoha, millele võiks ERR ka mõnevõrra lihtsamini lahenduse leida. „Venekeelsed subtiitrid võiks olla kõigil kanalitel, eriti riiklikul, sest peaks arvestama, et meil on väga palju inimesi, kes tahaksid saada infot emakeeles,” sõnas Švets, ja ta pole seejuures ainus vastaja, kelle hinnangul isegi huvi ei suuda keelebarjääri alati murda.

ERR-i arengukava näeb aga tervele ETV2 programmile valikuna venekeelsete subtiitrite lisamise ette alles 2013. aastal.