Venelased langevad ohvriks sagedamini kui eestlased
Statistikaameti andmetel langesid Eestis kuritegude ohvriks enim linnade elanikud, venelased ja 20-29 aastased inimesed. Tarbijapettuste suhtarvult on Eesti Euroopa negatiivse edetabeli esirinnas ja sealgi kordub sama muster: pettuste ohvriks langevad enim mitte-eestlased ja Ida-Eesti elanikud.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Jako Salla sõnul on mitte-eestlaste ohvrikssattumisel oma osa geograafial. „Ilmselt mängib oma rolli see, et venekeelne elanikkond elab piirkondades, kus kuritegevust on rohkem – seda nii geograafilises mõttes (Tallinn, Ida-Virumaa) kui ka asula tüübi järgi hinnates (linnalised asulad),“ selgitas Salla.
Õnneks on ohvrikssattujaid järjest vähem. „Võrreldes eelmise uuringuga on kuritegude ohvriks langemine mitte-eestlaste seas vähenenud rohkem kui eestlaste seas. Eestlastel 30%-lt 25%ni, mitte-eestlastel 36%-lt 29%-ni,“ tõi Jako Salla näite.
Geograafia mängib suurt rolli ka tarbijapettuste juures, sest statistika näitab, et enim pettusi on just Ida-Eestis. „Seda võib mõjutada näiteks suurem salakaubaveona Eestisse toodud kauba osakaal, mis pole kvaliteedilt võrreldav legaalse kaubaga,“ selgitas Jako Salla selle fenomeni tagamaid.
Miks aga on noored kuritegevusega rohkem kokku puutunud kui teised vanusegrupid? Jako Salla sõnul pole see Eesti eripära, vaid on ka mujal maailmas nii. "Eelkõige tuleneb see sellest, et noored puutuvad rohkem kokku vägivallakuritegudega, mis enamasti pannakse samuti toime noorte poolt," sõnas Salla ja lisas, et vanuse kasvades inimeste agressiivsus väheneb ja varavastaste kuritegude ohvrikslangemise määr oli näiteks vanusegruppides 15-19 ja 40-49 peaaegu sama.
