Venemaa esitas Eestile seoses pronksmehega noodi

Venemaa välisministeerium kutsus täna välja Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna ja esitas talle noodi, milles väljendatakse otsustavat mittenõusolekut Eesti valitsuse kavaga alustada Nõukogude sõdurite säilmete ekshumeerimist.

Noot kutsub Eesti võimusid loobuma pronkssõduri ja haudade üleviimise plaanidest, mis on  olemuselt suunatud Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuuluvate riikide rollide ümbervaatamiseks Teises Maailmasõjas.

"Need plaanid  on vastuolus mitte ainult rahvusvahelise õiguse normidega vaid ka inimliku moraali ja humanismi elementaarsete printsiipidega," seisab Venemaa välisministeeriumi noodis.

Muuhulgas juhib Venemaa Eesti suursaadiku tähelepanu asjaolule, et Pronkssõduri alla maetud Ivan Sõssojevi tütar pöördus Eesti president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega mitte lubada ümbermatmist. Tütar on esitatud vastava kaebuse ka Tallinna halduskohtusse.

Noodis viidatakse, et Venemaa välisministeerium loodab, et Eesti võimud hoiduvad tegevusest, mis toob kaasa kõige tõsisemad tagajärjed Eesti ja Venemaa vahelistes suhetes.

Pirita kloostri vaimulik Vello Salo kirjutas möödunud nädalal Eesti Päevalehes, et teadaolevatel andmetel – nii kirjutas major Enn Veskimägi Õhtulehes 13. jaanuaril 1975 – langes Ivan Sõssojev 21. sept 1944 Kahalas, kuid pool aastat hiljem, kui Tõnismäel korraldati matused, ei leidunud Sõssojevi nime hauale asetatud nimetahvlil.

"Kui me nüüd kuuleme, et Sõssojevi tütrel olevat soove oma isa säilmete suhtes, tuleks temalt pärida, kas tal on lähemat teavet selle kohta, kuhu isa tegelikult maeti. Ning kas teda saaks kuidagi identifitseerida (näiteks tema pikkuse, hammaste seisukorra jne põhjal), sest muidugi ei saa enne väljakaevamisi välistada võimalust, et ta Tõnismäele maeti. Kui siis säilmeid leitakse ja neid saab identifitseerida, tuleks kapten Sõssojevi tütart ja teistegi langenute sugulasi teavitada," kirjutas Salo.

Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutuse tellimusel ajaloolase Peeter Kaasiku poolt 2006. aastal koostatud ajaloolise õiendi kohaselt polnud aastakümmneid Ivan Sõssojevi nimi teada ja ilmselt oli just tema koos ühe teise langenuga see, kes esines algsel mälestustahvlil “kahe tundmatu” nime all. Samas pole Sõssojevit mainitud ka toonases sõjakomissariaadi nimekirjas.

Hiljem “tundmatute” nimed väidetavalt tuvastati ja 1970. aastate teisel poolel asendati tahvel "tundmatu" Sõssojevi nime kandva tahvliga.