Moskva üks sõnumeid homme Tallinnas toimuval Baltikumi regionaalsel Vene kaasmaalaste konverentsil on panna rõhku vene keele ja kultuuri jõulisemale levitamisele ning teha seda osaliselt Euroopa Liidu kaudu.

Venemaa pehmete väärtuste poliitika levitamise üks eest-kõnelejaid on Vene välisministeeriumi välismaal elavate kaasmaalastega tegeleva osakonna direktor Aleksandr Tšepurin, kes on Tallinna konverentsi pea-külaline.

Tänavu mais teatas Tšepurin Moskvas pressikonverentsil ametlikult, et Venemaa eesmärk on tõsta Vene keele staatust kõikjal endise NSV Liidu aladel. “Vene keele staatus on poliitiline küsimus,” teatas ta. “Venekeelsel elanikkonnal, eriti märkimisväärse vene kogukonnaga riikides, on olemas kõik alused nõuda, et vene keelt kasutataks adekvaatselt.”

Kuigi Moskva seda otse välja ei ütle, võib vihjetest mõista, et Eestis on tema eesmärgiks saavutada vene keelele vähemalt ametliku võõrkeele staatus.

Moskva viitab oma taasärganud nõudmistes tõsta vene keele staatust lähivälismaal (seega ka Eestis) Euroopa vähemus- ja regionaalkeelte hartale. “Üks eesmärke on kindlustada venekeelse elanikkonna õigust kasutada oma keelt kooskõlas selle hartaga,” ütles Tšepurin kevadel.

Hartat ise ei ratifitseeri

“Võtame Belgia või Šveitsi või Soome ja vaatame, milline on seal nende kodanike olukord, kes räägivad teistes keeltes,” jätkas Tšepurin. “Ja siis võtame SRÜ riigid ja Baltimaad – justkui hoopis teine planeet ja teine sajand.”

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti sõnul on Euroopa vähemus- ja regionaalkeelte hartast rääkimisel oluline silmas pidada, et see ei räägi immigrantide keelest. “Harta mõte hõlmab küll siinseid venelasi, kuid mitte Nõukogude ajal siia saabunud immigrante,” sõnas Nutt. Venemaa nõuab küll Eestilt, et see täidaks harta reegleid, kuid pole ise seda ratifitseerinud. Eesti ei ole samuti hartat ratifitseerinud.

Venemaa kavatseb vene keele staatuse küsimuse viia tänavu sügisel Brüsselisse. Teadaolevalt korraldab Euroopa Vene alliansi nimeline organisatsioon oktoobris Euroopa Liidu pealinnas selleteemalise üleeuroopalise konverentsi, mille mõte on teadvustada, et vene keelt rääkivaid inimesi elab euroliidus järjest rohkem. Koos Balti riikide ja Saksamaaga loeb Vene välisministeerium venekeelseid inimesi euroliidus kokku üle viie miljoni.

Tšepurin viitas kevadel ka sellele, et Venemaa kavatseb aktiivsemalt hakata levitama oma kultuuri ja keeleõpet samasuguste kultuurikeskuste kaudu, nagu Saksamaal on Goethe insituut või brittidel Briti Nõukogu. Tema sõnul on arutlusel kultuuriküsimustega tegeleva Roszarubežtsentri keskuste avamine seal, kus seda veel pole.

Eraldi liini ajab Moskva selleks, et kõigile venekeelsetele koolilastele õpetada ühesugust ajalugu. Tšepurini sõnul kavandatakse sügisel Moskvasse konverentsi teemal “Ajalooõpikud SRÜ riikide ja Baltimaade jaoks”. Samal ajal tunnistas Tšepurin, et nende riikide jaoks ühise ajalooõpiku loomine on keeruline ülesanne.