Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul teeb Venemaa Suursaarele eelhoiatussüsteemide sõlme, mis teeb saarest tähtsa sõjalise objekti ja seega ei ole üllatav, et Suursaarele enam huvilisi ei lubata. „Seal hakkavad olema nii õhuseire kui ka mereseire radarid ja ei saa välistada, et saarele pannakse üles ka raadio-või signaalluure aparatuur,” selgitas Laaneots.

Kuna Eesti rannikust 55 km kaugusel asuv Suursaar kuulub pärast II Maailmasõda Venemaale, võib riik oma piiriäärsel saarel teha, mida aga soovib. Kui kompleks valmib, on Venemaal täielik ülevaade sellest, mis toimub Eesti õhuruumis ja ka pilt mereliiklusest Soome lahel. „Kui sinna tulevad ka signaalluurevahendid, saab pealt kuulata ka meie telefoni ja mobiilvõrke,” lisas kaitseväe juhataja.

Kolonelleitnant reservis Leo Kunnas sõnas, et kui meile võib terve 120 km2 suuruse saare sulgemine radarite tõttu tunduda üllatav, siis Venemaal on asjadest teistsugune käsitlus.

Venemaa teatas kavatsusest rajada Suursaarele võimas radarijaam ja lennujuhtimiskeskus 2007. aasta oktoobris ja seda eesmärgiga vähendada Eesti ning Soome õhuruumi rikkumisi Venemaa lennukite poolt.