Venemaa sõjalennukid eiravad järjepidevalt Eesti õhureegleid

 (31)
Venemaa sõjalennukid eiravad järjepidevalt Eesti õhureegleid
EPL

Eesti vastutusalas liikuvad Vene sõjaväelennukid ohustavad väikelennukeid.

Ehkki kehtivate reeglite järgi peavad kõik Eesti riigi territooriumi või territoriaalvee kohal lendavad lennukid olema varustatud sisse lülitatud transponderiga, mis teeb lennuki radarile nähtavaks, ei kasuta Venemaa sõjalennukid transponderit. See aga tähendab, et enamasti Eesti piiri äärest Peterburi ja Kaliningradi vahet lendavad sõjalennukid võivad tsiviillennukitele ohtlikuks saada, sest Eesti tsiviillennujuhid ei näe neid oma ekraanil.

Suur oht

„Kõige suuremat ohtu kujutavad sellised lennukid väikelennukitele, millele on määratud ainult sisenemispunkt Eesti õhuruumi. Sellest punktist väljaspool võivad nad keerata ükskõik kuhu ja siis võib tekkida kokkupõrkeoht,” rääkis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. Saare sõnul liiguvad Venemaa sõjaväelennukid Peterburi ja Kaliningradi vahel Soome lahe neutraalvete kohal. „Sellegipoolest liiklevad nad ühel hetkel enamasti just Eesti vastutusalas. Meil kehtivate reeglite järgi aga peab lennuk Eesti õhuruumi sisenedes võtma ühendust lennujuhtimiskeskusega ning tal peab olema sisselülitatud transponder.”

Vene hävitajatel ja pommitajatel sellist seadet aga Saare sõnul üldse ei olegi. „Fakt on see, et nad rikuvad Eesti õigust selles mõttes, et ei allu meie vastutus­alas kehtestatud reeglitele,” ütles Saar ja lisas, et venelased rikuvad üldjuhul kolme põhimõtet: nad ei kommunikeeru ise, ei vasta kutsungile ja neil puudub seesama seade. „Nad ei saagi neid reegleid täita, sest piloodid inglise keelt ei valda, neil on keelatud lennujuhtimiskeskusega suhelda ja Venemaa sõjaväel pole transponderite ostmiseks raha,” selgitas õhuväe ülem.

Samal teemal:

Tsiviillennujuhtide radari­ekraanil mitte näha olevaid lende esineb Saare sõnul nädalas üldjuhul kuni kolmel korral. „Samas koridoris liigub ka venelaste transpordilennukeid, aga ne­mad käituvad alati väga korrektselt,” lisas Saar.

Ehkki nähtamatult lendavad militaarlennukid peaksid enim mõjutama just Lennuliiklusteeninduse AS-i, kus töötavad lennujuhid, keeldus ettevõtte juhatuse liige Marko Otsing rangelt andmast mingeid kommentaare. Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristjan Telve kinnitas aga, et sellised õhusõidukid on tõesti Lennuliiklusteeninduse AS-is kasutatavatele radaritele nähta­matud.

„Kui selline sõiduk eksib kursivalikul, võib ta väga lihtsalt sattuda Eesti õhuruumi, mistõttu peaks transponder olema kogu aeg sisse lülitatud,” selgitas Telve. Enim kujutavad sellised lennukid tema sõnul ohtu kohtades, kus nende lennutee ristub tsiviillennukoridoridega. Üle Eesti on mitmeid selliseid kohti. „Selliste lendude korral on oht olemas, kui suur see on, oskaks vastata Lennuliiklusteeninduse AS,” rääkis Telve.

Kui suurt ohtu see tsiviillennukitele kujutab, sõltub tema sõnul ka sellest, mis ajal lend toimub. „Kui tegemist on niinimetatud tipptunniga, siis on liiklus mõningal juhul häiri­tud, samas kui lend toimub hõreda liiklusega ajal, ei ole segadus nii suur.” Mingit infot Eesti lennujuhid siiski saavad, sest õhuväeradarid püüavad need lennukid kinni. „Meie näeme kõiki lennukeid ja informeerime vajadusel alati tsiviillennujuhte,” ütles Valeri Saar.

Kõik sellised juhtumid pannakse Kristjan Telve kinnitusel raportisse kirja ja kui on rikutud lisaks ka riigipiiri, edasta­tak­se info välisministeeriumile, kes peaks küsimusega edasi tegelema.

Ministeerium

Välisministeerium sekkub piiririkkumise korral

•• Ehkki Venemaa sõjalennukid ignoreerivad järjepidevalt Eesti õhuruumis kehtestatud reegleid, sekkub välisministeerium asjasse vaid siis, kui lennukid rikuvad ka Eesti õhupiiri.

•• „Kui on tuvastatud, et on toimunud õhupiiri rikkumine, ja fikseeritud õhupiiri rikkuja päritolu, teavitatakse välisministeeriumi, kes tavapäraselt teeb noodi rikkunud poolele,” lausus välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha.

•• Õhuväe ülema brigaadikindral Valeri Saare sõnul on olukord seda keerulisem, et ühest küljest ei peagi sõjaväelennukid tsiviilõigusele alluma. „Samas on kõik NATO, sealhulgas ka Eesti õhuväe õhusõidukid transponderiga varustatud ja järgivad reegleid väga hoolikalt,” ütles Saar. „Fakt on see, et Venemaa sõjaväelennukid segadust tekitavad ja seda eelkõige meie lennuameti vastutusalas.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare