Viimati tekkis kriitiline olukord eelmisel neljapäeval, kui Põhja-Eesti verekeskus vajas kiiresti B reesus-negatiivset verd, mida sel hetkel polnud varus ühelegi haigele.

"Peaaegu kõikides Tallinna raadiotes esitatud üleskutsele reageeris 31 inimest, kuid B reesus-negatiivseid oli neist ainult kolm," ütles verekeskuse juhataja Kaja Karu. Kolmest doonorist jätkunuks ainult ühele verevajajale. "Õnneks saime Tartust seda verd juurde," ütles Karu.

KESKUS JÄÄB HÄTTA. Karu sõnul on olnud mitu juhust, kus haiglad helistavad ja tahavad kiiresti mingi grupi verd, kuid verekeskuses seda pole. Ükski patsient pole siiski pidanud kannatama, sest Karu sõnul on Tartu verekeskus ja Pärnu veretalitus Põhja-Eesti välja aidanud. "Aga see pole väljapääs, see on hädaolukord," ütles Karu.

Ka Mustamäe haiglas on anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku juhataja Valdo Toome sõnul kriitilisi olukordi tekkinud, kuid doonorvere puuduse tõttu keegi surnud ei ole. "Vahel oleme verd küll viivitusega saanud," märkis Valdo Toome.

Toome sõnul on haiglate verevajadus aasta-aastalt kasvanud. "Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on palju rohkem raskeid traumasid – autoavariisid, tööõnnetusi," rääkis ta. "Samuti tehakse tänapäeval tunduvalt rohkem ja suuremaid operatsioone kui varem."

Samas jääb aga doonoreid üha vähemaks. Põhja-Eesti verekeskuses käib päevas verd andmas 30 inimest, kuid haiglate normaalsel hulgal verega varustamiseks vajab keskus päevas umbes 100 doonori abi.

Ühe doonorluse vähenemise põhjusena toob Kaja Karu välja nõukogude aja, kui doonor sai vere andmise eest tasu ja vaba päeva. Praegu on doonorlus tasuta ja vabatahtlik, mis Karu sõnul on õigustatud. "Kui doonorit motiveerib tasu, siis võib ta küsitluses olla ebaaus. Kuid kõik me ju tahame, et kõik veredoosid oleksid ohutud ega kannaks nakkusi," selgitas verekeskuse juhataja.

Karu sõnul võivad inimesed verd andes karta HI-viirusesse nakatumist. "Verd andes on välistatud HIV-või ükskõik mis viirusesse nakatumine. Verevõtu kottide ühekordne süsteem pakitakse lahti doonori nähes," kinnitas Karu.

RANGE KONTROLL. Kuna HIV-kandvus on Eestis viimaste kuude jooksul eriti aktuaalne, tahab Põhja-Eesti verekeskus üle minna senistest palju tõhusamatele ja kallimatele veretestidele. "Meil on finantsprobleemid, kuid tegeleme sellega. Oleme kõik ju huvitatud sellest, et veri oleks võimalikult ohutu. Siit majast ei lähe ükski veredoos välja testimata," kinnitas Kaja Karu.

Eelmisel reedel elus kolmandat korda verd andnud raamatupidaja Randar Lohu (24) kinnitas, et AIDS-i haigestumist ta küll ei karda. "Enne võin selle kusagilt mujalt saada, siin on kõik kindel," ütles Lohu.

Lohu sõnul annab ta verd nii missioonitundest kui hea enesetunde huvides. "Enesetunne on vere andmise järel kindlasti parem. Olen ka sõprade seas doonorlus-reklaami teinud, kuid järgijaid kahjuks eriti pole. Kõige rohkem kardetakse nõelatorget," nentis Lohu.

SAMAL TEEMAL

Olematu verevaru

Põhja-Eesti verekeskuse juhataja Kaja Karu sõnul on kogu Eesti elanikkonnast doonoreid ainult kaks protsenti, vaja oleks vähemalt neli protsenti, et riigis tekiks verevaru ning kindel doonorite baas.

Mustamäe haigla anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku juhataja Valdo Toome sõnul peaks inimesed doonorluse kasuks otsustamisel lähtuma eeskätt sellest, et ühel hetkel on nad ise need, kellel verd vaja võib minna. "See on ikka inimese teadvuses kinni," märkis ta.

Kõige harvaesinevamad on 0AB ja AB reesus-negatiivsed veregrupid, kuid Põhja-Eesti verekeskuses on probleeme ka 0-positiivsete ja A-positiivsete verevarudega.

"Kuna need veregrupid on elanike seas kõige levinumad, siis on tõenäosus, et seda verd vajavaid haigeid on rohkem. Sellepärast me ei oskagi prognoosida, millist veregruppi kõige rohkem vaja läheb," selgitas verekeskuse juhataja.

Vere andmise protseduur koos taastumise, kohvi joomise ja küpsise söömisega võtab pool tundi. Sõit Põhja-Eesti verekeskusesse Tallinnas Ädala tänav 2 ja sealt kesklinna tagasi võtab kokku umbes tunni.

Seaduse järgi peab tööandja doonori vere andmise ajaks töölt ära lubama. "Paraku on palju mõistmatuid tööandjaid, kes lubavad doonoril minna küll verd andma, kuid võtavad töölt puudutud aja eest palka maha," nentis Kaja Karu. Kärt Karpa