Versioon lõhkeainelaengust Estonial püsib endiselt

Soomlastest komisjoniliikmed peavad norralaste filmitud pakke tähtsusetuks

Endised Estonia komisjoni soomlastest liikmed Kari Lehtola ja Tuomo Karppinen ei suutnud eile teede- ja sideministeeriumis antud pressikonverentsil selgitada, kuidas saab vaid videofilmide põhjal "kindlalt väita", et Estona vrakilt avastatud kahtlaste pakkide puhul pole tegemist lõhkeainega.

Videokaadreid Estonialt leitud oranzhist karbist ja piklikust pakist vaatas Eesti Päevalehe toimetuses ka kaitsejõudude peastaabi pioneeriteenistuse inspektor kolonel Uudo-Meeme Lettens, kelle hinnangul võib oranzh pakk olla lõhkeaine plastiit või spetsiaalne patarei kuivelement, mida lõhkeaineeksperdid lõhkamisel kasutavad.

Teise paki juures olev juhe on Lettensi sõnul aga äravahetamiseni sarnane spetsiaalse elektridetonaatori juhtmega, mida valmistatakse lõhkajate tarbeks. "Juhe on kokku keeratud täpselt nii, nagu seda teevad professionaalsed lõhkajad," ütles Lettens pärast videofilmi vaatamist. "Paki all näha olev plaat võib olla aga magnetiseeritud ehk professionaalsete lõhkajate kasutatav lõhkeaine magnetkinnitus."

Soome ei pea pakke uurimisväärseks

Soomlaste ühisel arvamusel on aga traadi näol tegemist hoopis köiega, mis merepõhjas umbes 30-kraadise nurga all jäigalt püsti seisab. Paki alt paistva plaadi kohta pole soomlastel aga mingisugust seletust.

Lisaks Lettensile on Saksa telekanali Pro7 teatel videofilmi piklikust pakist näinud ka Briti kõrgel tasemel lõhkeaineekspertide grupp ja Saksa lõhkeaineekspert Martin Volk, kes väidavad samuti, et pakis võib olla lõhkeaine.

Lehtola sõnul polnud piklikku pakki sellel kohal 2. oktoobril 1994, kui Soome piirivalve vrakile robotkaamera saatis. "Norra tuukrid avastasid paki alles 3. detsembril 1994," ütles Lehtola. "Seetõttu oleme seisukohal, et pakk ei ole oluline ega vääri uurimist."

Oranzhist pakist filmitud kaadreid vaatas ka Estonia endine teine tüürimees Roland Lemendik, kelle sõnul on paki puhul tegemist võõrkehaga, mis ei oleks pidanud vööri juures olema.

Lemendik rääkis, et tema arvates ei ole karp pärit ka kahel pool Estonia vööri asunud suurtest laoruumidest, kus laeva meeskond hoidis kõikvõimalikku meresõiduvarustust, nagu köied, konksud ja muu säärane.

Lõhkeaineekspertide ja Lemendiku sõnul on ainus viis pakkide sisu välja selgitada need merepõhjast üles tuua ja põhjalikult uurida. Seda ei luba aga Eesti, Soome ja Rootsi ühiselt vastuvõetud seadus, mis kuulutab Estonia merehauaks ning keelab selle edasise uurimise.

Laar peab piisavaks lõpparuannet

Peaminister Mart Laar on öelnud, et valitsus jälgib tähelepanelikult kõiki uusi asjaolusid, mis Estonia katastroofiga seotud, kuid praegu puudub tema arvates mõjuv põhjus komisjoni lõpparuande vaidlustamiseks.

"Kui sellised asjaolud ekspertide poolt valitsusele esitatakse, ei ole välistatud küsimuse käsitlemine valitsuses ja konsulteerimine teiste lepinguosalistega," ütles Laar, kinnitades, et valitsusele on väga tähtis ka hukkunute omaste ja kannatanute seisukoht.

Katastroofis hukkunute omakseid esindava organisatsiooni Memento Mare juhatuse aseesimees Ander Paeorg ütles 31. augustil, et Memento Marel ei ole praegu Estonia vraki uute uuringute vajalikkuse kohta ametlikku seisukohta.

Reisiparvlaev Estonia uppus 28. septembri öösel teel Tallinnast Stockholmi. Õnnetuses hukkus 852 inimest.

Rootsi survegrupp nõuab uut uurimist

Kaks kuud tagasi Rootsis moodustatud uus survegrupp nõuab Estonia uppumise tõeliste põhjuste väljaselgitamist, sest grupi liikmete arvates on rahvusvahelise komisjoni lõppraport vale.

AGNEF-is (mootorlaev Estonia hukkumise uurimise töögrupp) on praegu pisut rohkem kui 150 katastroofis ellu jäänut ja hukkunute sugulast.

Töögrupi sekretär Bertil Calamniuse sõnul ei uurinud rahvusvaheline komisjon katastroofi piisavalt .

"Vaevalt nädal pärast õnnetust andsid nad juhtunu kohta seletuse ja nad ei ole seda siiani muutnud," rääkis ta.

"Mitte kordagi nad isegi ei mõelnud õnnetuse alternatiivsete põhjuste peale, nad on mitmest asjast tahtlikult mööda vaadanud," märkis Calamnius.

Calamniuse kinnitusel on AGNEF-i peaeesmärk Rootsi valitsusele selgeks teha, et laevahukku peab uuesti uurima.

"Esialgu ei tulekski tegelikult muud teha, kui paljud olemasolevad dokumendid lihtsalt uuesti üle lugeda ning nad sobivasse konteksti paigutada," lausus ta.

Calamniuse sõnul on ta kindel, et see tekitaks tingimata vajaduse korraldada uus uurimine.

Samas kinnitas Calamnius, et AGNEF ei soovi vraki merepõhjast üles tõstmist.

"Me tahame teada tõde Estonia kohta," ütles ta. "Aga selleks ei pea laeva üles tõstma, uute tõendite hankimiseks piisaks ka tuukriekspeditsioonist."

Ka Eestis registreeriti sel nädalal ühiskondliku algatuse korras Estonia huku tegelike põhjuste selgitamise mittetulundusühing.

Eestis loodud mittetulun-dusühingusse kuuluvad näiteks kapten Avo Pihti abikaasa Sirje, vanemmehaanik Lembit Leigeri abikaasa Kairi ning perekond Veide, kes arvavad, et nende lähedased pääsesid, kuid kellegi huvides on seda pääsemist varjata.

Henrik Roonemaa