„Eesti äriühingute efektiivne maksumäär on kõrgem kui naaberriikides hoolimata sellest, et äriühingutele on antud õigus maksukohustust edasi lükata,“ rääkis Veskimägi Päevaleht Online’ile.

„Seda enam, et usun kui teha kapitaliomanike hulgas küsitlus, siis saame sama tulemuse – Eesti maksukeskkond ei ole investeeringute jaoks atraktiivne,“ lisas ta.

„Peame julgemalt kasutama maksupoliitilisi erandeid konkreetsete investeeringute jaoks efektiivse maksumäära vähendamiseks,“ arvas Veskimägi.

Tema sõnul pole „leti tingimustel“ maksu- ja administratiivne keskkond Eestis äri ajamiseks atraktiivne.

Veskimäe sõnul ootab riiki ees veel üks suur probleem.

„Valitsussektori kulud on kasvanud taevasse suhtena SKP-sse. Kõige laiemalt öeldes on meil circa 110 miljardi kroonine valitsussektori kulueelarve circa 205 miljardi kroonise SKP vastu,“ jätkas ta.

„Kui me valitsussektori kulusid alla ei saa tekib lähiaastatel tohutu surve täiendavaks maksutõusuks või kulude laenuga finantseerimiseks. Kumbki pole lahendus,“ ütles Veskimägi.

Veskimäe sõnul oleks õige suund maksustruktuuri muutmisel otseste maksude langetamine ja kaudsete maksude tõstmine.

PricewaterhouseCoopersi uuringu „Paying Taxes 2010” järgi on Eesti maailmas ettevõtluse maksukoormuse osas 131. kohal. Uuringus võrreldi 183 riigi vastavaid andmeid.

Läti on samas tabelis 54. ning Leedu 99. kohal.

Tabeli esikolmiku moodustavad Timor-Leste ehk Ida-Timor, Vanuatu ning Maldiivid.