Veteranid tahavad Sinimägesid kaitse alla

Ohvriterohkeim lahin­gupaik Sinimäge­des on hädas ebaseadus­like väljakaevamistega.

Teises maailmasõjas Sinimägedel ägedaid lahinguid pidanud veteranide ühendused ja Eesti muinsuskaitse selts saatsid esmaspäeval pöördumise kultuuriminister Laine Jänesele, paludes lahingukoha muinsuskaitse alla võtmist. „Üle kümne aasta tagasi tunnistati kõnealune piirkond ajaloomälestiseks, kuid siiski ei ole ala täpselt fikseeritud,” selgitas Päevalehele arheoloog Mauri Kiudsoo, kes kuulub ka 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühendusse. Kiudsoo tunneb muret ennekõike ebaseaduslike väljakaevamiste pärast, mis võivad Sinimägede lahingupaigas aset leida. „Seni, kuni ala pole kaitsevööndis, saavad inimesed seal käia detektoritega sõjaaegseid esemeid otsimas, kaevates üles paljude sõdurite viimse puhkepai­ga,” põhjendas Kiudsoo ala kaitsmise vajadust. Arheoloogi sõnul on aga tegemist piirkonnaga, kuhu jätsid oma elu kümned tuhanded sõdurid, ja seega on kaevamine seal lubamatu tegevus.

Praegu on kaitse alla võetud Grenaderimäel asuv rist ja seda ümbritsev ala 50 meetri raadiuses, nagu näeb ette muinsuskaitseseadus. Kiudsoo sõnul on tegemist aga kõigest ühe osaga lahingupaigast. Seetõttu soovivad veteranid kaitsevööndiks nimetada nii Grenaderimäe, Lastekodumäe kui ka Kõrgendiku 69,9 kuni Soome laheni välja.

Kaitsevööndeid hakati intensiivsemalt määrama 2004. aastal. Praegu käib muinsuskaitseameti kartograafia nõuniku Kalle Lange sõnul Sinimägede lahingukoha määratlemine ja hetkel kaitse all olev ala on ainult esialgne versioon lõplikust. Kõik ettepanekud ala täpsemaks määratlemiseks on tema kinnitusel muinsuskaitseametisse oodatud.

Üleliigne bürokraatia

„Kaitsevööndi alla kuulumine seab alale erinevaid piiranguid, näiteks on vaja küsida muinsuskaitseametist ehitustöödeks luba. See tähendab omakorda üleliigset bürokraatiat inimestele, kes piirkonnas elavad ja kelle arvamusega tuleb arvestada,” selgitas ameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna juhataja Tarvi Sits, miks on Sinimägede lahingukoha fikseerimine niivõrd pikk protsess.

1944. aastal peetud Sinimägede lahingud on ühed ohvriterohkeimad, mis Eesti pinnal peetud. Homme kogunevad ve­te­ranid lahingupaikadesse meenu­tama kaks ja pool nädalat kes­tnud võitlust.

Sõjatehnika otsija toetab keeldu

•• Sõjaajaloo klubi Otsing juht Igor Sedunov leiab nii nagu Kiudsoogi, et lahingute põhialal Sinimägedes võiks kaevamised keelatud olla. See takistaks nn mustade arheoloogide tegevust, kelle kaevamiste eesmärke keegi täpselt ei tea. „Oleme leidnud säilmeid, mille juures on näha, et esemeid on ära võetud. Seetõttu on nende tuvastamine raskendatud,” selgitas Sedunov. Kõigi kaevamiste keelustamine Sedunovi sõnul siiski otstarbekas po­le, sest seal puhkavad eri riikide sõdurid, kelle lähedased võivad soovida säilmed välja kaevata.

•• Muinsuskaitseametil on plaanis seaduses üle vaadata vastav punkt, kuidas takistada ajaloomälestiste juurest metallidetektoriga esemete otsimist.