Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tegi eile ettepaneku tühistada Anija vallas Jägala jõel tegutseva Vetla hüdroelektrijaama tegevuse aluseks olev vee erikasutusluba.

Pidevate rikkumistega seotud jaam on juba aastaid ümberkaudsetele majapidamistele pahameelt tekitanud, ujutades jõeäärseid maid üle ja jättes suviti veevoolu sootuks kinni.

Vetla külavanem Endla Gellert, kes elab hüdroelektrijaamast allavoolu, rääkis, et möödunud suvel oli täiesti tavaline, kui jõest jäi pärast paisu vaid nire alles.

“Eriti siis, kui tammi taha vett hakati koguma, ning see võis kesta mitu tundi,” pajatas Gellert. “Kuivale jäänud väikesi kalu ja teisi elusolendeid käisid isegi kanad jõe põhjas nokkimas.”

Gellert ütles ka, et suvel majapidamises vajaliku kastmisvee saamiseks on neil jõkke pump pandud. “Enne kastmist tuleb aga alati enne jõkke vaadata, kas seal ikka on vett,” tähendas Gellert.

Varem on jaama trahvitud

Hüdroelektrijaamast ülalpool on jõeäärsed majapidamised aga hädas vee paisutamisega kaasneva pinnase liigniiskusega. Hektarite viisi on soostunud nii põlised heinamaaosad kui ka jõeäärne mets. Paisust ülesvoolu jääva Allika talu perenaine Eha Poomann märkis, et ka suve kõige põuasemal ajal ei pääse kuiva jalaga jõe äärde. “Isegi siis lirtsub vesi jalge all,” rääkis ta. “Meie talu maadel mälestisena kaitse all olev ohvriallikas on aga sootuks vee alla jäänud.”

Neli aastat tagasi tööle hakanud Vetla hüdroelektrijaama omanik Urmas Põld tunnistas, et paisu taga on üleujutamisega mingil määral tõesti probleeme, kuid tammist allavoolu polevat jõgi saanud kunagi tilgatumaks jääda. “Suvekuudel, kui vett on niikuinii vähe, võis visuaalselt paisu taga jõesäng tõesti kohati kuivana tunduda,” sõnas Põld. “Kuid vee erikasutusloa kohaselt peame kogu aeg tagama sanitaarvooluhulga poolteist kuupmeetrit sekundis ja seda nõuet ei riski me rikkuda, kuna inspektorid käivad kontrollimas.”

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul nentis, et Vetla jaam on tööle asumisest saadik kaebuste tõttu tähelepanu all olnud. Varasema vee erikasutusloa nõuete rikkumise eest on inspektsioon AS-i Vetla Jõujaamad karistanud rahatrahviga.

“Keskkonnaminister teatas, et teeb Harjumaa keskkonnateenistusele ettepaneku tühistada AS-i Vetla Jõujaamad kehtiv vee erikasutusluba, kuna on selgunud, et selle taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid,” ütles Tuul.

Jõe kuivamine hukutab elustiku

•• TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi teadur Meelis Tambets nentis, et Eesti tegelikkuses pole sugugi haruldane, et vastutustundetute elektritootjate tegevus jätab jõgedest paisude all aeg-ajalt vaid nired alles.

•• “Sel ajal kui paisjärve vett kogutakse ja suurema kasumi teenimise nimel vajaliku vooluhulga tagamisele vilistatakse, kuivab jõgi allpool kokku.

•• Mõne aja pärast, kui veetase on piisavalt tõusnud, läheb turbiin tööle ja vooluhulk kasvab järsult. Selline vooluhulga kõikumine on aga kaladele – eriti nende noorjärkudele ja marjale – ning kogu jõeelustikule hukatuslik,” selgitas Tambets. “On selge, et Eesti väikestel jõgedel toob elektri tootmine elustiku vaesumise tõttu rohkem kahju kui kasu.”

•• Lisaks jõekaladele kannatavad paisude tõttu ka merest jõkke kudema tulevad kalad: lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm. “Pooled jõekalad vajavad paljunemiseks kärestikke.

•• Paisutamisel ujutatakse paljud neist üle, paljudele ei pääse kalad paisude tõttu ligi,” viitas Tambets.