Vichmann võtab tüki Leedo laevaliikluse toetusrahast
Seni rongi- ja bussiliikluse korraldamise pealt riigilt sadu miljoneid kroone dotatsioone kogunud suurärimees Marcel Vichmann laiendas oma haaret ka mandri ja saarte vahelisse parvlaevaliiklusse.
Vichmannile ning tema kauaaegsele äripartnerile Olav Miilile kuuluv AS Ärimaja ostis osaluse OÜ-s Dagenhart selle aasta 1. jaanuarist. Just Dagenhart on see ettevõte, mille kaudu tellis Saaremaa Laevakompanii kaks aastat tagasi kolm uut parvlaeva, mis peavad liiklema hakkama mandri ja Saaremaa ning mandri ja Hiiumaa vahelistel liinidel. Kui praamid valmis saavad, rendib ettevõte need liinidel opereerivale Väinamere Liinide OÜ-le välja.
Ehkki riik maksab saartega ühenduse pidamise eest dotatsiooni Vjatšeslav Leedole kuuluvale Väinamere Liinide OÜ-le, tähendab see siiski, et Marcel Vichmann nuusutab otsapidi juba kolmandat suurt riigi poolt doteeritavat transpordiäri. Ainuüksi sellel aastal näeb riigieelarve Väinamere Liinidele ette 170 miljoni kroonist dotatsiooni.
Tehinguga ostsid avalikkuse tähelepanu vältivad Vichmann ja Miil laevaärist välja Arco Vara suuromaniku Richard Tomingase, kes oli Vjatšeslav Leedo äripartner parvlaevade tellimise ning välja rentimisega tegelevas ettevõttes seni. Vichmann ise lausus, et investeering laevadesse on olemuselt sarnane pikaajalise kinnisvarainvesteeringuga.
„Meile tundus, et praegusel ebakindlal ajal on see suhteliselt perspektiivne ja huvitav projekt,” rääkis Vichmann ning lisas, et tema ja Miil on vaid finantsinvestorid. Kui pikk on investeeringu tasuvusaeg, Vichmann ei öelnud.
„Me osaleme laevade ehitamises, et tagada nende õigeaegne valmimine. Mingeid muid plaane ei ole,” lausus ta. „Saaremaa Laevakompaniiga seotud äriühingud olid ja jäävad operaatoriks ka edaspidi, juhul kui Vjatšeslav Leedo ei otsusta teisiti.” Ühtlasi kinnitas Vichmann, et dotatsiooniga temal mingit pistmist ei ole. „Riik tellib reisid ja reisijate teenindamise saarlastest reederite käest.”
Richard Tomingas tehingu tagamaade kohta midagi öelda ei soovinud. „Eraõigusliku ettevõtte tegevuse kohta ei pea ma selgitusi jagama. Kui ma midagi sellest räägiksin, rikuksin kahjuks meie omavahelist kokkulepet,” selgitas ta ning keeldus sel põhjusel vastamast küsimustele, miks ta parvlaevaärist välja astus ja mis hinnaga ta oma osaluse müüs.
Just OÜ Dagenhart osales Väinamere Liinide partnerina, tellides kolm uut parvlaeva, mida laevaehituskontsern BLRT Grupp ja Norra laevaehitusfirma Fiskerstrand Verf praegu Leedus ehitavad. Esimene parvlaev peab valmima ning seejärel ka Rohuküla-Heltermaa liinile asuma juba selle aasta oktoobris.
„Esimese parvlaeva vettelaskmine seisab ees tänavu aprillis. Seejärel transporditakse laev ehitustööde lõpetamiseks Norrasse, kus ta ristimise järel jõuab Eesti vetesse oktoobri lõpus,” rääkis Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees Tõnis Rihvk. Tema sõnul on praeguseks alustatud ka teise laeva ehitamist ning see valmib aasta pärast mais. „Kolmas parvlaev peaks valmima ja Eestisse jõudma 2011. aasta märtsis,” lisas ta. Uute laevade tulekuga läheb olemasolev laevapark Rihvki sõnul müüki.
Dotatsiooni kogumise meister
Marcel Vichmann teenib igal aastal riigi käest paarsada miljonit krooni, et hoida sõidus nii reisironge kui ka -busse.
Näiteks tema omanduses olevat Edelaraudteed toetab riik sellel aastal eelarve järgi 182 miljoni krooniga. Ometi võib seda äri oodata mõne aasta pärast tagasilöök, kui riik korraldab uute reisirongide rendile andmiseks uue konkursi.
Maakondlike bussiliinide toetamiseks annab riik sellel aastal praeguse eelarve järgi kokku 339 miljonit krooni. Ehkki Vichmanni suurosalusega AS GoBus ei saa sellest summast kaugeltki mitte kõike, siis ometi on just see ettevõte dotatsiooni jagamises üks suuremaid kaasarääkijaid.
Kui saarte ning mandri vahel hakkavad reisijaid vedama kolm uut praami, jõuab vähemalt kaudselt teatud osa selleks ette nähtud dotatsioonist ka tema tasku. Sellel aastal toetab riik seal opereerivad Väinamere Liine 170 miljoni krooniga.
Lisaks saab riigilt 42 miljonit krooni toetust Elektriraudtee ning 47 miljonit krooni on ettenähtud väikesaartega laeva- ning lennuliikluse ühenduse pidamiseks.
