“Teod ilmuvadki välja enamasti siis, kui on niiske,” ütles Eskla.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd kinnitas, et tänavu on aedades tigusid rohkelt.

“Eelmine suvi oli neile ebasoodne, kuid viimaste päevade niiskus annab tigude arvukuse tõusuks kindlasti teatud tõuke,” ütles Mänd.

Tema kinnitusel sõltub tigude arvukus lisaks kliimale palju ka loomulikust populatsioonitsüklist, tõuge arvukuse tõusuks võib olla toimunud juba paari aasta eest.

Kümneid liike tigusid

“Palju oleneb sellest, kuidas tigudel õnnestub talv üle elada,” märkis Väino Eskla.

##“Kõige rohkem on meie aedades märgata kiritigusid, teistest suuremaid ja tumedama värvusega loomi,” ütles Mänd.

Teisi liike on tunduvalt vähem, või ei hakka nad lihtsalt silma. Maismaatigusid on Eestis kokku kümneid liike, paljud neist vaid liivatera suurused.

Laheotsa talu agronoom Vello Habakukk ütles, et neile ei ole teod tänavu muret tekitanud.

“Ei saa öelda, et meie põldudel tigusid palju oleks, samuti ei ole kuulda, et ka aedades neid liiguks, kuigi aedades tehakse meil tigude vältimiseks ka ennetavat tõrjet,” märkis Habakukk.

Teod armastavad metsikuid aedu, kus on palju varjurikkaid kohti, mis on vähe niidetud ja kus saab rohu sisse peitu pugeda.

“Üheks võimaluseks tigusid aiast eemal hoida on aeda ja maja seinaääri tihedamalt niita,” märkis Mänd.

Eskla sõnul on tigude meelispaikadeks enamasti prügi- ja kompostihunnikud, kus nad veedavad kogu ebasoodsa ilmastikuperioodi.

Tigu otsib aiast varju

Teod ei tiku aedadesse mitte ainult maitsva ninaesise või soodsa talvitumispaiga otsinguil, vaid ka põhjusel, et koja ehitamiseks on teol vaja kaltsiumi.

“Kõige paremini saavad nad vajaliku aine kätte vundamendilt, treppidelt või valatud kõnniteedelt, seega ongi neil kõige parem elada inimeste elukohtade vahetus läheduses,” rääkis Mänd.

Tallinna loomaaia loodushariduse ja avalike suhete teenistuse juhataja Üllar Rammuli sõnul võib rohkelt tigusid kohata Rannamõisa tee ja Tabasalu panga lähistel.