Vihmasajud põhjustasid Soomaal üleujutused
Riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni külastuskorralduse spetsialist Rait Parts ütles Päevaleht Online’ile, et veetase on Soomaal harilikust suve keskmisest 1-1,2 meetrit kõrgem. "Üleujutatud on Soomaa looduskaitseala ida-osa. Raudna ja Lemmjõe luhad ning Mulgi ja Oksa luhad," täpsustas Parts.
"Ida-osas on üleujutus päris äge," rääkis Parts, kelle sõnul on mitmed luhtasid ühendavad teed tõusuvee all ja seal saab liigelda vaid kanuu või haabjaga.
"Rahvusparki pääseb ikka autoga, suurtel põhiteedel saab kuiva jalaga liigelda," selgitas Parts.
Üleujutused tekitavad probleeme kohalikele talumeestele, kuna praegu on põhiline heina väljaveo aeg. "Kui vesi peale tuleb ja luhad vee all, siis on neile ligi pääseda palju keerulisem," selgitas Parts, miks talumeeste hein ilmselt tegemata jääb.
Riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni seire- ja teadustöö spetsialist Gunnar Sein rääkis, et üleujutus rikub heinamaid kapitaalselt. "Kas heina annab päästa, sõltub sellest, kui kiiresti vesi pealt ära saab. Kui tuleb veel takka, siis võib tänavuse heinateo lõpetatuks lugeda," lausus Sein.
Heina saavad kohalikud talumehed veel teha, kui vee saab heinamaalt kolme-nelja päevaga maha. "Kui sademeid juurde ei tule, siis saab midagi sellest heinaloost ehk taastada. Mõned vast üritavad midagi teha," arvas ta.
Sein selgitas, et hein tuleb ära koristada niikuinii, kuna seda nõuavad toetusreeglid. "Seda sõnnikut aga loomadele ette ei pane. Kui hein kuivab nii ära, et see mädanema ei lähe, siis saab seda ka loomadele anda, kuid see pole nii väärtuslik."
Põllumeeste olukorra teeb üpris nukraks see, et üleujutuse tipp pole veel saabunud. "Kraavidel on meeletu-meeletu ujutus, sellistes kohtades, kus ma kunagi pole uputust näinud," lausus Sein.
Parts rääkis, et alates 2000. aasta algusest on käsil suured luhahooldus- ja taastamisprojektid, kotka toitumiskohtade taastamine, ja need on tõusuvee tõttu ummikusse jooksnud. "Vesi kasvab veel, praegu jookseb luhtade pealt metsades olevatesse kraavidesse." Partsi sõnul on üleujutatud umbes 50-60 hektarit maad.
Üleujutused on liikvele ajanud ka mõned loomad, keda muidu harva näha saab. Nimelt kohtas eile looduskaitsekeskuse töödespetsialist noort karu, kui see teed ületas. "Minul endal õnnestus näha, kuidas noor mägrapere üle maantee läks," rääkis Parts.
"See on normaalne, et loomad liiguvad. Siin on suur territoorium, paljudel loomadel on oma pelgupaigad kõrgemates kohtades. Liivaseljandikud ja rabadega piirnevad alad," kinnitas Parts, et loomad üksteisele ette ei jää.
Üleujutus on Soomaa puhul tavaline nähtus, kuid suviti seda sageli ei juhtu. Viimane suur üleujutus suvel oli 2004. ja enne seda 1998. aastal.
Vee tõusu amplituud jääb Soomaal 5-6 meetri vahele. Kevadel on tõusuvete aegu üleujutusala ulatunud 175 ruutkilomeetrini.
