Vihterpalu põleng neelas kolmandiku kaitsealast

 (1)

Esimene tänavune kahjutuli sai saatuslikuks paljudele kurvitsaliste ja tetrede pesadele.

Laupäeval valla pääsenud ja eile päästjate kontrolli alla saadud suurpõleng hävitas tugeva tuule tõttu vaid mõne tunniga pea tuhat hektarit metsa ja väärtuslikku raba. Kannatada sai Läänemaa Suursoo maastikukaitseala.

Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman nentis, et metsapõlengu piirkonda jäänud Läänemaa Suursoo maastikukaitsealast langes leekide roaks pea kolmandik. “Tulekahju täpne ulatus peaks selguma homse (tänase – toim) kopterilennu käigus,” ütles Lotman. “Aga hävinud on just maastikukaitseala kõige ilusam osa Tänavjärve ümbruses.”

Esialgse versiooni järgi inimkäest alguse saanud leekide tekitatud kahjudest rääkides osutas Lotman, et alal käinud loodusvaht nägi rabas maapinnal hulgaliselt põlenud pesi, kus olid munad sees. “Ühe söestunud pesa kõrvalt leidis ta ka kõrbenud emalinnu – ilmselt oli tegu metsise või tedrega,” kirjeldas Lotman. “See näitab, kui kiiresti pidid leegid liikuma, et emainstinkti tõttu pesal püsinud linnul enam tulest pääseda ei õnnestunud.”

Vahel on põleng kasulik

Kas ja kui palju said kannatada ka piirkonda jäävad haruldaste meri- ja kalakotkaste pesakohad, peaks ülevaatuste käigus selguma lähipäevadel. “Kõige enam said kannatada just maas pesitsejad – tedred ja kurvitsalised,” osutas Lotman.

Samal teemal:

Lotman märkis, et napilt oleks kustutustööd saatuslikuks saanud väljasuremisohus olevate juttselg-kärnkonnade ehk kõrede kudemisveekogudele. “Meie regioonis on teada kaks karjääris asuvat kõrekohta ja Veskijärve liivakarjääris olevad kõrelombid, kust põlengu ajal kustutusvett ammutati, pääsesid üle noatera,” rääkis Lotman. “Õnneks sumbus tulekahju tuule vaikides enne, kui lombid kuivaks jõuti pumbata. Olime juba valmis kõrekulleseid ämbritega evakueerima.”

Läänemaa Suursoosse pole jõhvikakorjajatel mõtet sel sügisel minna, sest parimad kuremarjakohad on mustaks põlenud.

Lotman viitas, et metsadele lisab põleng tegelikult looduslikku väärtust. “Tavaliselt toimuvad sellised põlengud põuasematel perioodidel ja äikestega. Praegu on aga selle põhjustanud keegi vastutustundetu inimene ning see on juhtunud halval ajal, kui linnud alles pesitsevad ja noored imetajad alles sirguvad,” tähendas ta.

Politsei uurib

•• Politseil on esialgse info põhjal alust arvata, et Vihterpalu metsatulekahju võis alguse saada inimtegevusest, ning selle väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust.

•• Seepärast palub politsei ühendust võtta kõigil, kes nägid sel laupäeval (24. mail) Padise vallas Tänavjärve ligidal tegevust, millest põleng võis alguse saada.

•• Igasugune info on politseile teretulnud. Helistada palutakse lühinumbril 110.

•• Vihterpalu metsatulekahju põhjuste väljaselgitamiseks ning võimaliku süüdlase vastutusele võtmiseks on alustatud kriminaalmenetlust.

•• Vihterpalu metsatulekahju on saadud täielikult päästjate kontrolli alla, nädala kuni kümne päeva pärast võidakse saada põleng lõplikult kustutatud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare