Viikna: metsloomade tsirkuses kasutamine peaks olema reguleeritud, mitte keelatud
Eesti Päevalehe online-vestlusringis osalenud tsirkusedirektor Lauri Viikna, Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja zooloog Tiit Maran leidsid kõik, et elevant Mediga juhtunut ei oleks saanud ära hoida, sest tegemist oli äkilise terviserikkega – tõenäoliselt südamepuudulikkusega.
Kuid teema, mis läbis punase niidina suurt osa kommentaare ja küsimusi vestlusringis osalejatele, oli metsloomade vangistuses ja inimese lõbuks (sh tsirkuses ja loomaaias) pidamise eetilisus. Selles küsimuses erinesid Viikna, Marani ja Kaalu arvamused kõige rohkem.
Viikna arvab, et kui olukord on kontrollitud, vastab seadustele ega põhjusta loomadele vaevusi, siis pole loomade tsirkuses kasutamises midagi halba. „Tsirkuseloomad, vähemalt need, keda mina olen oma tsirkuses näinud, teevad heameelega koostööd ja teenivad inimestega võrdsetel alustel oma leiva välja,” ütles ta.
Marani arvates seevastu pole metsloomade looduslikust keskkonnast eraldamine üldjuhul õigustatud. Tema sõnul saab erandi teha siis, kui looma loodusest eraldamine teenib mõnd olulist eesmärki. „Üldiselt peab see olema seotud looduskaitsega ja liigikaitsega. Sellele lisandub veel olukord, kus looma loodusesse jätmine oleks tervislikel või mingitel muudel põhjustel loomale piina või surma kaasa toov,” ütles Maran. „Lisaks on oluline see, et kui on võetud vastutus ning metsloom on tehistingimustesse toodud, siis tuleb tagada talle loomaväärsed elutingimused.” Põhimõtteliselt ei pea ta metsloomade tsirkuses kasutamist eetilistel ja hariduslikel alustel õigeks.
Vaja kontakti teise liigiga
Kaal lisas, et loomaaedadel on mitu funktsiooni, näiteks looduse uurimine, kaitsmine ja propageerimine. „Paljusid loomade bioloogilisi iseärasusi on võimalik uurida üksnes tehistingimustes – inimtegevus seab looma- ja taimeliike looduslikes oludes pidevalt väljasuremisohtu ja tehistingimustes peetavate loomade taasasustamise varal on neist mitmeid väljasuremisest päästetud. Loodetavasti õnnestub neid päästa veel tulevikuski. Vahetu kontakt loomaga loomaaedades on suurele hulgale inimestele parim võimalus neid tundma õppida,” märkis Kaal.
Arutelu puudutas ka laiemat küsimust: miks üldse loomade vaatamine inimesi vaimustab?
Maran selgitas, et biofiilia (armastus teiste liikide vastu) on inimesele ainuomane ja mida kaugemal loodusest, seda rohkem paistab inimestel olevat vaja mingitki kontakti endast erinevate liikidega. „Miks see nii on, jääb ilmselt teadmata,” lisas Maran.
Medi juhtumi puhul on Viikna veendunud, et elevant ei oleks vabas looduses ellu jäänud: „Medi näol oli tegu mitmendat põlve inimeste seas kasvanud tööelevandiga, kes oma londi eripära tõttu metsatöölt välja praagiti ja müüdi tsirkusele. Looduses oleks ta ka hukkunud.”
Kes elevant Medi surma eest vastutab? Viikna sõnul looma omanik – dresseerija-hooldaja. Kas metsloomade tsirkuses kasutamise peaks keelustama? Maran on veendunud, et peaks, kuid Viikna usub pigem regulatsiooni kui keelamisse.
Loe täispikkuses vestlusringi siit
