Viimane pilk: Eesti arstid, sõdurid ja demineerijad Afganistanis
Sõjaväebaas Camp Bastion kaob aasta lõpuks. Lahkuvad ka Eesti sõdurid. Mis on nende mulje riigist?
Afganistani jäävad maha lääne demineerijate vastu töötades järjest keerukamaks arendatud IED-d.
Mida lääs tahtis teha kümne aastaga, see tähendab Afganistani jaoks kahe sajandi kulgu.
Kui Briti õhuväe Airbus Camp Bastioni lennuväljal maandub, siis lennuk pimendatakse, kõik aknakatted tõmmatakse ette ning selga tuleb ajada kuulivest ja pähe panna kiiver. Surmvaikuses ja kottpimeduses hakkab lennuk laskuma. Talibite jaoks oleks Camp Bastionisse maanduva lennuki allatulistamine kahtlemata kordaminek – nad pääseksid meediasse ja saaksid rahvusvahelist tähelepanu, mis ongi nende eesmärk.
Kuu aega tagasi langes üks rakett lennuväljast kõigest 800 meetri kaugusele. Tähelepanuväärne saavutus, kui arvestada, et korralikke laskeseadmeid neil ei ole. Camp Bastion on brittide suurim Afganistani baas keset inimtühja kõrbeorgu. Rajatud 2006. aastal. Pindalalt kaks korda suurem kui Pärnu linn. Tippajal on seal korraga elanud 28 000 sõdurit. Bastion on pruunikashall, hall on tolm ja hall on maastik. Ainsad taimed on madalad rohulibled, mis kraavide põhjast kuidagi toitu leiavad.
Eesti Päevalehe ajakirjanike reisi Afganistani rahastas Eesti kaitsevägi.