Viimase kuu jooksul on Eestis olnud 25 maastikupõlengut
Päästeameti teatel on 15. märtsist tänaseni Eestis olnud 25 metsa- ja maastikupõlengut. Kõige enam ehk kuus põlengut on aset leidnud Tallinnas, neli põlengut on ette tulnud Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal.
Tule lahti pääsemise põhjuseks on Päästeameti sõnul olnud inimeste oskamatus või soovimatus tuleohutusreegleid järgida. „Tihti saab kulupõleng alguse lõkkest, näiteks eile algas Jõgevamaal kulupõleng aiast, kus põletati oksi ja prahti. Sealt kandus tuli tuulega heinamaale. Õnneks suutsid inimesed põlengu oma jõududega ära kustutada,“ kirjeldab tüüpilist juhtumit Päästeameti peaspetsialist Ivika Aman.
Möödunud aastal oli Eestis üle 1700 metsa- ja maastikutulekahju, milles hävis kaks hoonet. Tänavu on seni jõutud põlengud aegsasti kustutada ning nende kahjud on olnud väikesed.
„Väga suure pindalaga kulutulekahjusid pole siiani olnud, enamasti on tegemist väiksemate põlengutega, suuremad on pindalalt jäänud mõnesaja ruutmeetri piiresse,“ ütles Aman Päevalehele. Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et ka teised kevadprahti põletades tuleohutusnõudeid täidaks ega seaks ohtu teiste vara.
Samuti palub Tallinna linn linnaelanikel meeles pidada, et avalikus kohas on lõkke tegemine ning jäätmete ja prügi põletamine lubatud vaid Keskkonnaameti eelneval kooskõlastusel. Sealhulgas on keelatud põletada kõiki aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu rohi, lehed ja kulu.
Kulupõletajatelt on keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.
Järgnevalt toome ära Päästeameti lõkke tegemise juhised:
•Lõkkekoht tuleb teha maa-alale, mis asub ohutul kaugusel nii hoonest kui põlevmaterjali lahtisest hoiukohast või metsast.
•Avaliku lõkke ning üle kolme meetrise läbimõõduga lõkke tegemiseks vajalike kooskõlastuste saamiseks pöörduda piirkondlikusse päästekeskusesse(e-maili aadressid: ida@rescue.ee, pohja@rescue.ee, laane@rescue.ee, louna@rescue.ee) või helistada info saamiseks päästeala infotelefonil 1524, kes vajadusel edastab isiku taotluse piirkondlikule päästekeskusele menetlemiseks.
•Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, oksadest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, ümbritseva keskkonna kõrgest temperatuurist ja sädemetest.
Tuleohu vältimiseks:
1) jälgitakse tule tegemisel tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule põlevmaterjalile;
2) kui lõkkekoha läheduses on hoone, põlevmaterjali hoiukoht, mets, kuivanud taimestik või turbapinnas, millele võivad tule tegemisel sädemed langeda, siis tehakse tuld kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis;
3) paigutatakse tule tegemiseks mõeldud küttepuud, grillsüsi ja muu põlevmaterjal selliselt, et oleks välistatud selle süttimine lahtisest leegist, ümbritseva keskkonna kõrgest temperatuurist ja sädemetest;
4) kastetakse vajadusel lõkkekohta ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks;
5) piiratakse lõkkekoht vajadusel kivide või pinnasevalliga;
6) rakendatakse vajadusel muid meetmeid või abinõusid tuleohu vähendamiseks.
•Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud tulekustutusvahend. Tule kustutamiseks ja selle leviku piiramiseks on alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke puhul sobivaks tulekustutusvahendiks vähemalt
2 kg tulekustutusaine kogumassiga üks või mitu tulekustutit, ämber, kastekann või muu anum vähemalt 10 liitri veega või veega täidetud voolikusüsteem.
•Tulekustutusvahend peab lõkkekohas paiknema selliselt, et seda oleks võimalik koheselt kasutada.
•Lõkkekohas tagatakse tule tegemisel pidev järelevalve. Pärast tule tegemist lastakse põlemisjäägid täielikult ära põleda, kustutatakse need veega või summutatakse need liiva või muu sobiva vahendiga.
•Tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta.
