Viimsi, Harku ja Kiili ahvatlevad tallinlasi elukohta vahetama
Linnavalitsuse andmeil tuli Tallinna elanikuks harjukatest kõige enam üle Maardu linna (650), Viimsi valla (384), Saue valla (257) ja Rae valla elanikke (209). Pealinnast meelitasid kõige rohkem kodanikke ära Viimsi vald (595), Maardu linn (419), Harku vald (376) ja Saue vald (218).
Kui reeglina on Tallinna saabuvaid inimesi rohkem kui lahkuvaid, on neli valda siiski tallinlasi rohkem ära meelitanud: Viimsi (+211), Harku (+174), Kiili (+72) ja Kernu (+8). Miks lähevad tallinlased valdadesse?
Viimsis rohkem raha
Viimsi valla avalike suhete nõuniku Kai Marani sõnul on Tallinna linnapea Edgar Savisaar ühes mõtiskluses põhjuse täpselt paika pannud. “Savisaar tõi välja, et Tallinn maksab aastas soodustusi 245 krooni elaniku kohta ja Viimsi vald 333 krooni,” ütles Maran.
Nelja aastaga on Viimsi elanike arv kahekordistunud. Mullu jaanuaris elas vallas 9253 inimest, tänavu jaanuaris 9961. Jaanuari lõpus ilmale tulnud beebi aitas vallal ületada 10 000 elaniku piiri. Veebruaris tõstis vald esimesse klassi mineva lapse toetuse seniselt 500 kroonilt 1000 kroonile.
Viimsi pakub Marani sõnul maalähedast elukeskkonda. “Siin on värske õhk, mets ja meri. Siin on teine elurütm. Trenni ja huviringideks palju võimalusi,” ütles Maran.
Harku hindab keskkonda
Elukeskkonda kiidab ka Harku valla abivallavanem Ott Kasuri. “Harku valda tulnud inimesed on valdavalt ehitanud eramu pankrannikule. Meri on lähedal ja elukeskkond pole agressiivne,” sõnas ta.
Vallaregistri andmeil elas Harkus möödunud aasta alguses 6827 inimest, selle aasta alguses 7297. Tallinnas peetava tabeliga ei lange sisse- ja väljaränded kokku. Harku valla andmetel saabus pealinnast mullu 360 inimest (linn teab 376) ja pealinna lahkus 225 inimest (linn teab 202).
Vallaelanike arv on pidevalt kasvanud, ehkki abivallavanema sõnul on pakutavad toetused tagasihoidlikud. Kolme aasta jooksul saab alla kolmeaastase lapsega kodus olev ema 3600 krooni. Koolide sööklad on valla omad, lasteaedade osalustasu on jäänud 160 kroonile kuus. “Oleme püüdnud mitte ühe käega anda ja teisega võtta,” ütles Kasuri.
Abivallavanem leiab, et Harku elanikud on toredalt aktiivsed ja elu Tallinna omast turvalisem. Et noortel peredel oleks kindlus, kuhu laps lasteaeda panna, rajas vald 2002. aastal kaks uut lasteaeda – Teelahkmele ja Harkusse. Tänavu saab 144-kohalise lasteaia Rannamõisa.
Harku vallas on praegu 5442 suvilat ja 620 elamukrunti, millele saab juurde mõõta veel 110. “Harku vallas on asjaajamine kiirem ja inimsõbralikum kui Tallinnas,” vihjab Kasuri.
Kiili arengu tagab asukoht
Hoogne arendustegevus on olnud ka Kiili arengu mootor. “Puht logistiliselt on Kiili ääretult heas asukohas. Tallinna 18 kilomeetrit, Järvele ainult 14. Väga palju arendatakse elamu-ehitust Luige ja Sausti piirkonnas,” ütles vallavanem Vambo Kaal.
Paari aastaga on vallas algatatud üle 70 detailplaneeringu ja üle 40 vastu võetud. Soositud on madalam hajaasustus ja Kaalu sõnul reeglina alla 2000-ruutmeetrist krunti teha ei lasta. Vald püüab sammu pidada: koolimaja juurdeehituse projekt on valmis, järjekorras ootavad lasteaed ja noortekeskus.
Sellest aastast on sünnitoetust 5000 krooni asemel 3000 krooni, vähenemise arvelt pakub vald lastele soodustusi hiljem. Põhikooli õpilased saavad tasuta süüa ja bussiga valla kulul kooli või huviringi sõita. Tallinnaga aitavad ühendust pidada marsruuttaksod ja Harjumaa Liinide bussid.
Tänavu 1. jaanuari seisuga oli Kiili vallas elanikke 2554, mis on ca 10 protsenti mullusest enam. Sama suurt kasvu ootab vald järgmisteks aastateks. “Kiili vald on üks väiksema kuritegevusega valdadest Harjumaal. Et turvalisust säilitada, teeme koostööd politseiga. Tahaks loota, et ka Tallinnast tulevad igasugused näppajad mehed hakkavad Kiilis väga kiiresti vahele jääma,” ütles Kaal.
Ametniku kommentaar
Allan Alaküla, Tallinna avalike suhete direktor
Kui sisse- ja väljarände arve võrrelda, on enamik valdu Tallinnale elanikke kaotanud. See on märk, et Tallinn pöördus 2003. aastal otsustavalt näoga inimese poole ning inimesed pole pimedad. Ka Tallinn hakkas, nagu Harjumaa valladki seda varem tegid, pakkuma oma elanikele soodustusi ning see andis tulemusi.
