Viimsi on tõbiste loomadega hädas

Metsloomade arvukust Viimsi poolsaarel reguleerida ei saa, sest jahipiirkonda seal pole.

Tiheda asustusega Viimsi valla juhid saavad elanikelt pidevalt teateid haigete metsloomade kohta, kuid vallal ei ole võimalik oma koduloomade pärast muretsevate elanike heaks midagi teha. Nimelt pole tõbistele elukatele võimalik valla territooriumil jahti pidada.

Viimsi valla keskkonnaameti juhataja Viljar Kirikal tõi esile, et kohalikele elanikele teevad eelkõige muret haigust kandvad rebased. Viimati näiteks teatati ühest Randvere kandis möödujate tähelepanu äratanud kahtlasest reinuvaderist. „On täiesti reaalne, et haigused võivad olla ohtlikud koduloomadele ja kanduda edasi ka inimestele,” tähendas Kirikal.

Kuigi selliseid teateid saabub tihti, ei saa vald selle probleemiga praegu midagi ette võtta. „Arvestatav osa Viimsi valla mandriosa metsamassiivist on kohalikul tasandil kaitse alla võetud maa, kus jahipidamine ei ole lubatud,” viitas Kirikal.

Suure osa Viimsi valla haja­asustuspiirkonnast moodustab Mäe­aluse maastikukaitseala, mille kaitse-eeskiri jahipidamist ei keela. Samal ajal on sellised hajaasustusalad maakonnaplaneeringu tasandil määratud puhkealadeks, kus pole võimalik inimestele ohutult metsloomadele jahti pidada. „Sellele hajaasustus­alale pole moodustatud jahiala, mistõttu ei või selles kohas metsloomi ei püüda, jälitada, ega ka küttida,” tõdes Kirikal. Seega metsloomade arvukuse reguleerimise võimalused praegu puuduvad.

Probleem on õhus

Keskkonnaministeeriumi jahindusala spetsialist Kaarel Roht ütles, et Viimsi valla tõstatatud küsimuse kallal alles töötatakse.

Mõned aastad tagasi tõstatas Viimsi poolsaare keskmes olevates metsades jahipidamise võimaldamise küsimuse riigi metsamajandamise keskus, kuna arvukaks muutunud põdrad ja metskitsed kippusid kahjustama noort metsa.

Toonane Harjumaa keskkonnateenistus polnud sellega aga nõus, viidates, et jahipiirkonnaks saab pidada jahimaad, mille pindala on vähemalt 5000 hektarit. Viimsi tiheasustusaladest välja jäävate alade pindala on aga väiksem.

Ka koprad

••    Mõned aastad tagasi võtsid Viimsi rohelise ja seni kinnisvaraarendajate käest pääsenud tuumiku moodustavates metsades võimust ka koprad.

••    Takistamatult aina arvukamaks muutunud loomad hävitasid ja seadsid kuivendus­kraavides vett paisutades

lisaks löögi alla sadu hektareid riigimetsa.

••    Riigimetsa majandamise keskus sai metsa uputanud kobrastele jahti pidada vaid erilubade alusel.

••    Metsade kõrval on koprad tõeliseks peavaluks ka mitmes kohalikus elamurajoonis. Kõi­ge enam on probleeme nende veepaisutajatega olnud Kabelikivi juurde jääva Muuga küla elanikel. Neid nuhtluseks muutunud elukaid on seal küll pidevalt välja püütud, kuid mõne aja möödudes on nad jälle seal kanda kinnitanud.