Viimsi uus kool järgib päikest
Arhitektuurikonkursi võidutöö autorid olid käinud mõtteid ammutamas kooli tulevases asukohas, samuti Helsingi ümbruses uusi koolimaju vaatamas. “Ega Eestis peale Rocca al Mare kooli uusi suuri koolimaju polegi ehitatud,” põhjendas üks projekti autoreist arhitekt Raul Järg.
Pealtvaates seitsmeharulise hoone lõppvormi kujundasid arhitektide sõnul ruumiprogramm ja arhitektuurne idee pakkuda välja loodusega kooskõlas olev, emotsionaalselt huvitav lahendus. Hoone asetus arvestab päikese liikumisega, et õpperuumid oleksid võimalikult valgusküllased.
Maja koosneb kahest põhiteljest. Nn ühiskondlik telg on vallarahvale avatud ning hõlmab aulat, aatriumi, sööklat ja spordikompleksi. Õppeteljel on eraldi plokid algklassidele ning gümnaasiumiõpilastele. “Oleme rääkinud õpetajate ja lastega ning tundub, et neile meeldib, kui teatud vanuserühmad on tundide ajal eraldi,” põhjendas Järg.
Algklasside ruumid on paigutatud U-kujulise korpuse väliskülgedesse, et keskel asuvas siseõues või vaba aja ruumides kilkavad lapsed ei segaks suuremate õppetunde.
Gümnaasiumiplokis on kabinetid õppeainete järgi grupeeritud: kõrvuti on väikesed keeleklassid, suuremad humanitaarainete ja reaalainete klassid ning omaette asuvad mürarikkamad ruumid, nagu tööõpetuse klassid.
Koolihoones võitlevad omavahel vabadus ja rangus: kui klassiruumid on traditsiooniliselt pisut tagasihoidlikuma stiiliga, siis vaba aja ruumides on rohkem mängulisust. Autorite hinnangul on koolihoone eriline ja ebatavaline mitte ainult Eestis, vaid Põhjamaades üldse. “Siiani on koolihooned suhteliselt range vormiga olnud,” märkis Lents. “Sinna on ühendatud vabadus ja esmapilgul tunduv suvalisus – ehkki tegelikult on kõigel kindlad põhjendused,” lisas Järg.
Kooli ümbruses on ette nähtud mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi, alates täismõõtmetes staadionist ning korvpalli- ja võrkpalliplatsidest kuni rularampide ning laste mänguatraktsioonideni.
Looduslikud materjalid
Valla esindussaaliks pürgiva aula tiiva ees on 10 sentimeetri sügavune 800-ruutmeetrine veepeegel, millest peegeldub uhke hoone. Kogu vallas tähtsal kohal olev vesi on oma koha leidnud ka hoones sees, näiteks veeseinana aatriumis.
Kasutatud on palju looduslikke materjale: klaasfassaadid on ehitatud puitkarkassidele, betoonosad tulevad liivakivi karva, tulenevalt maja kõrval asuvast liivakiviklindist.
“Mudilaste osa on mängulisem, seetõttu on põrandakatteks valitud linoleum, millega on võimalik rohkem mängida. Sinna on võimalik vuugipaelaga sisse lõigata mustreid või teemasid, näiteks keksumänge või trips-traps-trulle,” selgitas sisearhitekt Kristi Lents.
Arhitektuuril ja ruumil on arhitektide kinnitusel väga tugev mõju õpilastele ja neile väärtustele, mida nad koolist saavad. “Kool peaks andma seda tunnetust, et lapsel on vabadus tegutseda, aga sellel on kontroll ja vastutus,” sõnas Järg.
Arhitektide sõnul on paljud nende sõbradki rääkinud Viimsi valda kolimisest, et nende lapsed saaksid tulevikus selles koolis käia.
Sümpaatne ja professionaalne
Ülo Peil, arhitekt
Viimsi uus koolimaja on hea näide sellest, kus kohalik omavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit on arhitektuurivõistluse korraldamisel ühiselt heale tulemusele jõudnud. Võistlustöö oli igati teenitult esikohta väärt; vaatamata kohamuutusele on ka uues situatsioonis suudetud idee säilitada. Arhitektuurilt on projekt veidi kõrval praegusest, küllalt karmist ja igavast üldjoonest; pigem kuulub orgaanilise arhitektuuri valda. Projekt on sümpaatne ja professionaalne. Loodan siiralt, et sama joon viib eduka lõpuni.
