Viirusnakkustesse haigestumine püsib mullusel tasemel
Möödunud nädalal registreeriti Eestis 3485 ülemiste hingamisteede ägedasse viirusnakkusse haigestunut, neist 469 Tallinnas. Gripiks oli märgitud 31 haigestumist, ütles tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens.
Haigestunute arv on võrreldes üle-eelmise nädalaga isegi vähenenud, siis registreeriti 4631 haigestunut, aga Jürgensi arvates võib seda langust seletada pühade ajaga - inimesed ravisid ennast ise kodus.
Aasta tagasi oli aastavahetuse eelsel nädalal 4227 haigusjuhtu, 1999. aasta lõpul 4295 juhtumit nädalas.
Haigestumiste sagedus püsib praegu eelmiste aastate graafikus, kui see nii edasi läheb, siis võib oletada, et haigeid tekib juurde paari nädala pärast, rääkis Jürgens. Kaks aastat tagasi hakkasid haigused sagenema jaanuari keskpaigas, eelmisel aastal veebruari alguses - siis oli 15.000 haigusjuhtu nädalas. Ülemöödunud aastal oli veebruaris nädalas isegi kuni 19.000 haigestunut.
Tänavu on kõige rohkem olnud paragrippi, aga on ka adenoviirust. Kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused vajavad tüsistuste ärahoidmiseks korralikku arsti järelevalve all ravimist, on rõhutanud Jürgens.
Paragripi tunneb kõigepealt ära valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole, selgitas Jürgens.
Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumisega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuu ja isegi mõned arstid on seda silma- või kõhugripiks ümber nimetanud, kuid selliseid haigusi maailmas ei tunta.
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et haigel lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.
