Viis sajandit eesti kirjakeelt

Eesti keel võrsus usutekstidest, edaspidi mõjutavad seda aga inglise keel, murded ja sotsiaalsete klasside teke.

Kui 16. sajandi eestlased võtaksid kätte tänase ajalehe, siis võimalik, et paljut nad sellest ei mõistaks, sest muutunud on nii keel, ühiskond kui ka inimesed. Eesti Päevaleht vaatleb, kuidas on keel arenenud ja kuhu see võiks tulevikus võsusid ajada.

Esitame tekste igast sajandist ja ka emakeele seltsi keeletoimkonna otsuseid viimasel viiel aastal.

Merle Must

---

1524–1532

nn Kullamaa käsikiri

Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnist to[nz]ull pastust.

Vaimukaera ning jootraha vajaka mõnest, Tõntsul paastust.

---

1535

Wanradti ja Koelli katekismus

Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman.

Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine.

---

1641–1649

Heinrich Stahli teosest „Leyen Spiegel”

Minckperrast nöitat sinna hend / kudt üx wegkiw Söddamees / kennel ep olle südda / ninck kudt üx Kalliweh / kennel ep olle wegki awwitada? Miks näitad sa end kui vägev sõjamees, kel on araks löönud süda, ja kui vägilane, kel ei ole väge aidata?

---

1782

F. W. Willmanni raamatust „Juttud ja Teggud”

Nüüd hakkas perremees ülles räkima, kuida hooste- kui ka jallawäggi ollid tulnud, temma rahha ärrawotnud ning piddand temma perrenaest üllesotsima.

Nüüd hakkas peremees rääkima, kuidas ratsa- ja jalavägi olid tulnud, tema raha ära võtnud ja pidanud ta perenaise üles otsima.

---

1844

G. H. Schüdlöffeli raamatust „Toomas Westen” (esimene uues kirjaviisis teos)

Kül tuleb öölda, pörgo wägi on sel ajal weel kord köik oma rammo kokokorjanud, ennego ta suutumaks pidi äralöppema, sest tema ots oli ligi jöudnud. Küll tuleb öelda: põrguvägi on sel ajal veel kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli ligi jõudnud.

---

1851

Kreutzwaldi tõlkeline ballaad „Leonora. Üks kulus muistene laulu-jut” Lenora wirgus koido eel Rask’ uñenä-ust ülles: „Wõtt’ surm sind, Willem? – kerge meel? Miks wibid koeo tulles?” – Ta olli lippu kannul käin’d Kui wäggi meilt Pramburi läin’d, Ja sõñumeid ei annud: Kas neido meles kannud?

---

1879

Mihkel Veske „Eesti keele healte õpetus”

Eesti keele sõnad ei ole suuremal osal mitte õigeste üleskirjutud; palju heali on täitsa tähele panemata jäänud; ühesuguselle healele antakse sagedaste kahesugune täht ehk nägu ja kahesuguselle healele jälle ühesugune täht (nägu ehk märk), ja mõnikord kirjutakse tähed kus heali ei olegi; – sellepärast pane, kui õigeste kirjutada tahad, eesti keele heali terasemalt tähele, õpi neid täielikumalt tundma kui see siiamaani sündinid, ja kirjuta siis – üksnes siis wõid sa õigeste kirjutama hakata.

---

Eesti Päevaleht 21. juulil 1906

Awalik häbematus

Ajalehtedes leiab tihti kohalikkude sõnumite all ühe või teise halwa nähtuse kohta, mis meie rahwa elus awalikuks tuleb, hurjutusi. Aga nagu näha, ei taha need hurjutused sugugi mõjuda. Nüüd, suwel, kus soe on ja inimesed igal pool wabalt liikuda wõiwad, näed pea alati siin ja seal niisugusi asju, mis lihtsalt häbematad on. On üks jagu inimesi olemas, niihästi meeste- kui ka naisterahwaste hulgas, kes sellest sugugi ei küsi, mis teised inimesed neid nähes mõtlewad.

Säherdused inimesed ei näi seda sugugi teadwat, mis auu wõi häbi tähendab ja sellepärast on see neile ka üsna ükskõik, kas möödaminejad neid nähes silmad kõrwale lööwad wõi mitte.

---

Eesti Päevaleht 21. juulil 1936

Puujalg propagandawahendiks

Kui kedagi tahetakse milleski kindlasti weenda, siis on kõige parem seda teha näitlikult – et weendaw isik asja „näeks omaenese silmaga”. Seda on kõikide maade wiimaseaegsed rohked propagandameistrid tunnud ära ammu ning seepärast lähebki uusimamoelisem propaganda ja kihutustöö kõikjal näitlikult.

---

Eesti Päevaleht 21. juulil 2012

Nädal lavastuse „Naised valitsevad maailma” proovides Kristel Leesmend, näitleja

Evald tunneb muret, kas naissoole selles tükis mitte liiga ei tehta ja kas meie kui naised end mitte solvatuna ei tunne. Küsimusele järgneva pausi ajal tõusevad naiste kulmud imestusest juuksepiirini ja keegi poetab diskreetselt, et asi oleks nagu täpselt vastupidi. Ivari selgitusest koorub välja tõsiasi, et keegi selles tükis pole loll.

Lõõbitakse veel piletimüügi teemal ja välja lendab mõte teha sooduspilet kärgperedele, samuti tasuta pilet heteroseksuaalsetele abielumeestele, kes tulevad etendusele oma naisega.