Vikipeedial varsti 19 000 artiklit

 (1)
Vikipeedial varsti 19 000 artiklit
----

Eestikeelne võrguteatmik Vikipeedia kogub aina populaarsust ja täieneb pidevalt.

Võrdluseks saab muidugi tuua ingliskeelse Wikipedia, kus artiklite arvuks juba 1 193 980, kuid nelja aastaga on esimene eestikeelne võrguentsüklopeedia kogunud väga suurt populaarsust.

Vikipeedia sai alguse 24.08.2002, mil esimesi eestikeelseid artikleid hakkas kirjutama üks fennougrist, kes emakeelena tegelikult prantsuse keelt rääkis. Koha eestikeelse Vikipeedia loomiseks oli juba varem reserveerinud rahvusvaheline Vikipeedia projekt.

Kuni 2003. aastani kirjutasidki põhiliselt kaks fennougristi ning mõned üksikud kaastöölised, kuni Vikipeediaga liitus uus inimene, kasutajanimega Andres, kes praktiliselt üksinda poole aasta jooksul entsüklopeediat täiendas.

Andres on aga Vikipeedias tänaseni, kuid nüüd on loomulikult lisandunud nii administraatoreid kui ka lihtsalt kaastöölisi. Nemad tõlgivad ja kohandavad tekste, koostavad infotabeleid ja navigatsioonimalle, kategooriseerivad artikleid ja palju-palju muud. Kahjuks jääb toimetamise tempo tunduvalt alla kirjutamise tempole.

Kaasautoreid, kes lugusid kirjutavad ning lihtsalt täiendusi ja parandusi teevad, on Andrese sõnul sadu kui isegi mitte tuhandeid. “Vikipeedia kasutajate tuumiku koosseis tasapisi muutub. Väga aktiivseid kasutajaid (vähemalt 100 muudatust kuus) on viimastel kuudel olnud üle kahekümne, aktiivseid kasutajaid (vähemalt viis muudatust kuus) üle viiekümne.”

Päevas lisandunud artiklite arv on keskmiselt 30 ringis, kuid päeva jooksul tehtavaid muudatusi on kümme korda rohkem. Kõige populaarsemateks teemadeks on geograafilised objektid, informaatika, sport ja ajalugu. Palju kirjutatakse ka poliitikast ja filosoofiast, kuid näiteks tehnika ja põllumajanduse vallas on olukord suhteliselt kasin. Andrese sõnul puuduvad jahinduse ja metsanduse teemalised artiklid Vikipeediast hoopiski.

“Vikipeedias kehtib erapooletuse põhimõte. Erinevaid seisukohti võib küll esitada, kuid viisil, mis näitab, et tegemist on kellegi vaatekohaga, mitte vaieldamatu või üldtunnustatud tõega. On kasutajaid, kes püüavad Vikipeedia abil propageerida mõnd kindlat seisukohta. Sellistel juhtudel nõuab esituse erapooletuse saavutamine aega ja vaeva.”

Andrese sõnul on Viki tehnoloogia teatmeteoste koostamise traditsioonilisest viisist tunduvalt tõhusam, sest võimaldab töö kõikidesse faasidesse kaasata väga laia inimeste ringi ning uue informatsiooni lisandumisel seda operatiivselt arvesse võtta. Mida rohkem inimesi seda taipab, seda kiiremini hakkab Vikipeedia nii mahu kui ka kvaliteedi poolest arenema.

“Kõige suurem vastuväide entsüklopeedia tõsiseltvõetavusele lähtub asjaolust, et igaüks võib artikli sisu muuta, mistõttu Vikipeedia ei saa põhimõtteliselt olla usaldatav. Praktika näitab, et vead ning ulakad või pahatahtlikud rikkumised parandatakse tavaliselt vägagi kiiresti. Probleemi täielikuks kõrvaldamiseks on tulevikus plaanis anda lisaks tööversioonile välja ka Vikipeedia kontrollitud ja fikseeritud versioonid. Ingliskeelses vikipeedias on juba alustatud esimese sellise versiooni ettevalmistamist.”

Vikipeedia püsib tänu Wikimedia sihtasutuse annetustele.

Kerttu Rannamäe

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare