Esimene neist jutustab siin põlenud ja uuena kerkinud villade lugu, teine aga kogu oma uhkuses virelema jäänute oma. Aia tänav 29 sobiks eilses lehes tutvustatud kaunitarile heaks kaaslaseks, meenutades kulunud pruuni pintsakuga härrasmeest, kes piipu tõmmates vahel köhib ja oma tegevust jätkab. Kaabu ümber on veetud pitsidega pael ja ka istudes toetab ta jalutuskepile, otsekui maja oma neoklassitsistlikele sammastele. Või oli see nüüd vastupidi?