Villu Reiljan: maavahetusloole on lähenetud vaid poliitiliselt
•• Tuleval nädalal saab aasta maavahetustehingutega seoses mitme mehe kinnipidamisest. Umbes aasta tagasi ütlesite, et põhiline on see, mis saab edasi. Kas nüüd on asi niikaugel, et võite südamerahus hakata parastama: asja ei tulegi!?
Tõsi ta on. 3. oktoobril saab aasta täis, kui neli inimest pandi vangi ja kolmel tuli seal suhteliselt kaua viibida. Sellega anti ühiskonnale signaal, et kurjategijad on tabatud ning neid harjutatakse türmieluga, et kui nad pikemaks ajaks vangi pannakse, siis nad poleks ehmunud ning tunneks režiimi ja vanglaolusid.
•• Mis siis aastaga on saanud?
Kuuldavasti on hulk inimesi üle kuulatud, läbi otsitud.
•• Kas kuidagi saab lahterdada inimesi, keda teie teada on üle kuulatud?
Mina ei tea, keda kõike on üle kuulatud ja läbi otsitud, aga neid olevat 50–60. Tõsi on see, et kui aasta jooksul ei ole esitatud ühtegi süüdistust, siis võib võib-olla ütelda, nagu üks demokraatia kriitik ütles, et neil oli viimati samasugune lugu 1938. aastal. Siis ka pandi enne vangi ja seejärel hakati otsima, milles asi täpsemalt on.
•• See on väga karm ütlemine!
Jah, on karm, aga kahjuks ei ole praegu seda millegagi ümber lükata. See peaks kahtlemata väga paljusid mõtlema panema. Ma olen alati väitnud, et selle taga oli väga palju poliitilisi otsustusi, et asi nii oli, nagu oli.
•• Olite toona ju ise üks valitsuspartei! Need, kellele te siin tõe- näoliselt vihjate, pidid olema sel hetkel teiega ühe laua taga.
Ideaalses seisundis peaks jõustruktuurid olema valitsemisest täiesti eraldi. Täna on meil olukord, mis tekitab tõsist õõva.
•• Mida te selle all mõtlete?
Väga konkreetset asja. Kas maavahetuse asi on tõesti nii kinni jooksnud, et jõustruktuurid hakkavad meeleheitlikke samme astuma?
•• Näiteks?
Otsitakse läbi neid inimesi, kellel pole selle asjaga tõesti mingit seost.
•• Kas saate mõne konkreetse näite tuua?
Eelmisel kolmapäeval otsiti Jõgeval läbi minu vana tuttav ja seda tehti seoses maatehingutega, kusjuures ta ei ole ühtegi maatehingut teinud. Või ilmusid ühe firma endisele pearaamatupidajale külla kaks hästi varustatud noort kapo ametnikku, kes uurisid, mis autoga sõitis 1999. aastal minister, õigemini siis juba riigikogu liige (V. Reiljan – toim). Või eelmisel reedel korjati ära põllumajandusministeeriumi server ja üht tublit naisametnikku vintsutati üheksa tundi kapos.
•• Läinud reedel?
Jah. Või aeti pahupidi Saksa Auto. Tehti seal ametidokumentide võetusi ja ülekuulamisi.
•• Kui teie juttu kuulata, siis lihtne loogika esitab küsimuse: kas hr Reiljanil on nende inimeste ja firmadega olnud seos? Ehk on ta rikastunud nende inimeste kaudu või nende abil, et oma rikastumist peita?
Vaadake, minu vaesus või rikkus oli 1996. aastal samasugune nagu praegu.
•• Nii kehv mees!
Pole midagi teha. Tundub, et erakonna vastu on plaanitud mingi tõsisem operatsioon.
•• Kas need inimesed on olnud teie erakonnaga seotud?
Kui rünnatakse põllumajandusministeeriumi ja Ester Tuiksood või kuulatakse üle kõik need inimesed, kes on mul ministriks oleku ajal külas käinud, siis see viitab mingisugusele agooniale ja pole päris loogiline tegevus.
•• Millega teie seda seletate? Kas sellega, et kaks meest, Einar Vettus ja Kalev Kangur, on inim-õiguste kohtu poole pöördunud?
Mina küll ei tea. Nad on ammu kaevanud. Selge see, et Rahvaliit on ja ka mina ise olen väga huvitatud, et asjad lahendataks väga selgelt ja kiiresti. Tundub, et üritatakse veel eraldi mind või Estrit püüda. Tõsi on see, et Rahvaliit oli eelmine kord koalitsioonis ja meie sõna on maksnud omajagu. Tõsi on ka see, et suured projektid, näiteks elektrijaamade erastamine, on ebaõnnestunud meie kaasabil. Usun, et kellelgi võib meie vastu vimm olla küll.
•• Kas see natuke paranoiliselt ei kõla?
Ei. Me oleme suhteliselt hästi informeeritud.
•• Äkki valgustate ka teisi?
Ei! Ma arvan küll, et ega siin päris lasteaiaga tegemist ole. Gaasitoru ei ole ka lihtsalt toru, vaid see on äri. Nii ta on. Tervele maavahetusloole on lähenetud vaid poliitiliselt. Kui mõni teine partei oleks maavahetust teinud, oleks ta presidendilt väikese ordeni saanud.
•• Ordeneid olete küll saanud!
Ordeneid olen saanud, aga see vahetaja oleks ka kindlasti ordeni saanud, sest praegu on Pirita jõe ürgorg ja Tallinna Nõmme kaitseala kahtlemata enam-vähem päästetud.
•• Teid ei ole aasta jooksul üle kuulatud. See on fakt. Legendi järgi olete isegi prokurörile helistanud ja palunud end üle kuulata. Kas see viitab sellele, et pole piisavalt tõendeid, et teid silm silma vastu nurka suruda?
Kes see nurkasuruja seal on? (Naerab.) Ei ole kuulnud, et nad oleks kedagi suutnud nurka suruda. Küsimus ongi selles, et kui on andmed ja uurimistulemused näitavad, et keegi on süüdi, siis esitagu süüdistused. Esialgu räägiti, et teeme selle kolme kuuga ja siis kuue kuuga ja siis kohe maikuuks ja siis septembrikuuks. Igal normaalsel kodanikul tekib küsimus, milles siis asi on. Hiljuti oli pressiteade, et nad teevad selle ära küll, aga aega on ja neid huvitab tõde. Kas see tõde on siis ette teada? Ka mina olen küsinud, miks asjad ei lähe nii, nagu peaks. Ja kui Jaak Aaviksoo räägib, et ametkondades ei tohiks olla neid kohti, kust tilgub, siis ma ütleks, et ei tilgu, vaid lausa voolab ametkondade saladusi. Neis tingimustes võib arvata, et tõe selgitamine võib võtta väga palju aega. Tõsi, tänu skandaalile, mida teatud ringkonnad võimendasid, kaotasime väga palju usaldust. Eks nüüd hakkab ratas teistpidi pöörama. Tuleb kannatlik olla. Lihtsalt.
•• Mis annab teile kindluse, et ratas on pöörama hakanud?
Aeg ongi juba arutust andnud. Ma ei mäleta, et riigiprokuröri asetäitja, kes tegi iga kolme kuu tagant poliitilisi hüüatusi, enam selle koha peal oleks. Siin on tervele Eesti demokraatiale õppimist küll ja lihtsale inimesele mõtlemist. Kui ta muidugi tahab mõelda. Kui see asi nii hästi on, siis miks see kaitsepolitsei komissar on juba teisel töökohal? Me oleme ka kuulnud neid arut- elusid, et katsume asja elavana hoida ja uusi asju peale kasvatada, sest teha ei ole midagi.
•• Olete kuulnud?
Oleme kuulnud! Meil on palju tutvusi ja inimesi, kes mõistavad.
•• Kui te räägite kallutatud jõududest ja poliitikast, siis kas te viitate ka valitsusjuhile?
Ei, ma ei viita valitsusjuhile konkreetselt. Ma viitan sellele, et Eestis on väga väike läbikasvanud ühiskond ja kallutusi siin, seal ja mujal on väga palju.
•• Kui suur on ikkagi tõenäosus, et te naasete esimehe kohale?
Suhteliselt väike.
•• Võib arvata, et Rahvaliidus on palju inimesi, kes teile peale käivad, et naaseksite?
Loomulikult. Neid on palju. Aga on kindel, et 2. detsembril ma ei kandideeri (Rahvaliidu kongress – toim). Ma olen seda Jõgeval öelnud ja ütlen siingi.
•• Kui tihti te president Arnold Rüütliga viimasel ajal kohtute?
Ta on meie auesimees ja võtab vahel juhatustest osa.
•• Kas käite tal külas ka ikka?
Mõne korra olen käinud, aga vähe. Ta on väga töökas, tema elukogemust on maailmas vaja. Kui ta meie erakonnalegi oma kaaluka sõna ütleb, siis sellel on mõju.
