Vilma ja Justina töötavad ninaga

Ööklubide sissepääsude juures hakkavad külastajaid kontrollima narkokoerad. “See eeldab noorrahvalt mõistvat suhtumist,” ütleb Tallinna politsei narkotalituse komissar Kalev Mõtus.

Retriiver Vilma ja verekoer Justina panevad oma koonud tööle kevadel. Narkopolitsei ei usu, et koerte endiga muret on. “Koertelt pole midagi halba karta. Narkootikumide otsimine on nende jaoks mäng,” selgitab juhtinspektor Hannes Matsina. Vilma ja Justina on pealegi rahulikud ja sõbralikud loomad.

“Ka narkootikumi haistes ei ründa koer kedagi. Ta annab oma peremehele vaikselt märku,” ütleb Matsina.

Koerajuhid ei karda siiski, et napsist ülemeelikuks muutunud ööklubikülastajad koeri kimbutama hakkavad ja tahtlikult või tahtmata tülli lähevad. Lisaks: “Politseikoer on teenistusülesannete täitmisel ja temaga tüli norimine tähendab sama, mis politseiniku provotseerimine,” selgitab Matsina.

Ööklubide omanikud pole enamikus narkokoerte vastu. “Meelemürgipruukijate ärakadumine peaks ju parandama ööklubi mainet,” arvab politsei.

Vilma on õppinud piirivalve koertekoolis ja täiendab end septembrist saati Paikuse politseikoolis. Justina õpib kogenud koerajuhi käe all Tallinnas. Õppimine tähendab nendele mängu, mis õpetab eri narkootikumide spetsiifilisi lõhnu tundma. Mida usinam koer, seda rohkem kiita ja “premeerida” ta saab.

Kaia OTTI