Ajaloolise hoone põhjaliku uuenduskuuri käsile võtnud ettevõtte Inotex Grupp OÜ eestvedaja Monika Salu rääkis, et esimesena Eestis on eesmärgiks seatud vanast puumajast energiatõhusa hoone ehitamine. „Eesmärk on tõestada, et me saame hoonet energiatõhusaks muutes säilitada kõik selle muinsusväärtuslikud detailid ja väljanägemise,” osutas Salu.

Energiatõhususe ja -säästlikkuse ehedaimaks näiteks kavandatud majas on plaanis Eesti oludes esimest korda kasutada seinakütet. Salu viitas, et kui meil on see veel tundmatu kütteviis, siis näiteks Austrias ja Saksamaal on see laialt levinud. „Mõte seinakütet kasutada tekkis sellest, et kuna hoone vanad puupõrandad säilitatakse, siis selle alla põrandakütet panna ei saa,” kirjeldas Salu. „Seeläbi oleks võimalik demonstreerida, et ka Eesti kliimatingimustes on seinaküte – eriti krohvitud seina sees – väga hea lahendus.”

Peale seinakütte kasutakse ajamajaks ristitud hoones ka alternatiivseid energiaallikaid: vajaminevat elektrit hakkab tootma tuulegeneraator, kütmiseks vajalik soojus tuleb maasügavusest. Selleks on maja juurde puuritud juba 130 meetri sügavune auk. Tarbe- ja kütteks vajalikku vett hakkavad aga soojendama katusele paigutatavad päikesepaneelid. „See maja oli omal ajal tehnoloogiliste lahenduste poolest moodne ning nüüd peaks sellest taas üks oma ajast ees olev hoone saama, mida on võimalik väga soodsalt ülal pidada,” viitas Salu, kes usub, et valmides võib see nii Eesti kui ka Euroopa mõistes unikaalne hoone Vilsandi rahvusvahelisse huviorbiiti tõsta.

Korda saab veel maju

Kuigi energiatõhusa maja ülalpidamiskulud peaksid edaspidi väga väikesed olema, on selle saavutamise hind väga kõrge. Renoveerimistööd lähevad Inotex Grupile maksma ligi pool miljonit eurot. Sellest poole katab tänavu märtsis ettevõttele põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt toetuseks antud ligi 242 000 eurot. „Mis seal salata, Eesti kõige läänepoolsemas tipus asuva hoone renoveerimine pole väga odav lõbu – kõik materjalid tuleb üle mitme vee kohale tuua,” tähendas Salu.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa sõnas, et muinsuskaitsjatel on selle üle, et aastaid nende murelapseks olnud ajahambast puretud hoone lõpuks korda saab, väga hea meel. „Korda saab veel üks väärtuslik tuletorni juurde kuuluv hoone,” ütles Peirumaa. Ühtlasi lisas ta, et Vilsandi tuletorni kompleksi üle on põhjust veelgi rõõmustada. „Samal ajal käivad merepäästejaama puidust paadikuuri restaureerimistööd, mõni aeg tagasi restaureeriti kütteladu ja saun ning väiksemamahulisi töid on tehtud teisteski hoonetes.”

Seda, et põhjalikud uuendustööd võiksid teenijate-vahimaja hoonet kui mälestist kahjustada, Peirumaa ei kartnud. „Projekt koostati muinsuskaitse eritingimuste alusel ning hoone ajalooline välisilme säilitatakse,” kinnitas ta. „Kompromisse tuli teha vaid akende osas – akna välisraam on traditsiooniline, kuid sissepoole paigaldatakse madala soojusjuhtivusega kolmekordne klaaspakett eraldi lengiga.”

Sel reedel peetakse taastamisjärgus maja juures väikest sarikapidu. Kõik uuendustööd peaksid punkti saama järgmise aasta septembri lõpuks. Sellest alates peaksid ka kõik huvilised majas kasutatud materjale, seadmeid ja tehnoloogiaid uudistama pääsema.

Tüüpiline kroonuehitis

Vilsandi tuletorni kõrge sokliga teenijate elamu-vahimaja valmis ilmselt 1870. aastal ning paarkümmend aastat hiljem ehitati sellele külge mahukas tiibhoone. Tegu on 19. sajandi lõpule tüüpilise kroonuehitisega, seda kinnitab ka maja range klassitsistliku ilmega arhitektuur.

Algselt tuletorni teenijatele elamiseks rajatud hoone on aegade jooksul täitnud mitmesuguseid ülesandeid. Kuni Teise maailmasõjani täitis hoone oma algupärast ülesannet tuletorni töötajate töö- ja eluruumidena. Pärast seda selles olnud generaatoriruum, sepikoda, laod – ikka tuletorni tarbeks. Hiljem, kroonuteenistusest vabanenuna ja suures osas hüljatuna on maja andnud varju Vilsandi raamatukogule, mida säilitatakse seal praegugi ning mis pärast käimasolevaid ehitustöid ilmselt sinna alles jääb.

Nõukogude perioodil hoone paljud detailid hävisid – need kas värviti üle, lõhuti või löödi lihtsalt laudadega üle. Samal ajal hakkas maja katus läbi laskma.

2004. aastal võeti hoone ühes teiste tuletornihoonetega muinsuskaitse alla.