Viru keskus peab plaani ehitada mastaapne keskus veel suuremaks
Järgmisel nädalal hakkab Tallinna halduskohus arutama nn Viru Poja küsimust. Pontos Group taotleb endiselt, et tühistataks linnavolikogu otsus, millega vastav detailplaneering kehtetuks tunnistati.
Abilinnapea Taavi Aas selgitas Päevalehele, et linn eelistab siiski kohtuvälist lahendit, ehkki seni pole seda leida õnnestunud. Eelmise aasta lõpus toimus ka Viru keskuse juhtide ja linna esindajate kohtumine, mis päädis firma üllatava ettepanekuga kompenseerida Viru Poja pärast tekkinud vaidlusi ostukeskuse laiendamisega, juurdeehituse suurus hõlmaks aga mahakantud detailplaneeringu mahtu.
„Eelmise aasta lõpus tutvustasid Viru keskuse omanikud meile erinevaid ettepanekuid võimaliku juurdeehituse osas,” ütles linna arhitekt Endrik Mänd.
„Praegu on kindel see, et Tammsaare pargi poole me juurdeehitust lubada ei saa, küll aga võivad arvesse tulla Laikmaa tänava või Narva maantee äärsed kinnistu osad.” Männi sõnul tutvustasid kaubamaja juhid kohtumisel ka konkreetseid skeeme ja jooniseid, ent linna esindajate hinnangul olid need ebatäpselt tehtud.
„Leppisime nendega kokku, et Viru keskus teeb võimaliku juurdeehituse osas vajalikud arhitektuurilised ja ehituslikud analüüsid ning pärast seda pöörduvad nad uuesti meie poole.
Põhimõtteliselt oleme nõus neile loa andma, kui kõik korrektne on,” selgitas Mänd ja lisas, et konkreetsetest tähtaegadest on veel vara rääkida, kuid arvatavasti tegutseb Viru keskus üsna kiiresti, sest mängus on nende huvid. „Rõhutan siiski seda, et linna eesmärk pole mitte südalinnas paikneva ostukeskuse laiendamine, vaid Viru Poja vaidluses kokkuleppele jõudmine.”
Jäi kidakeelseks
Pontos Groupi kõneisik Regina Salmu jäi Viru keskuse võimaliku juurdeehituse asjus üsna kidakeelseks, kuid möönis siiski, et protsess on käivitunud ning on võimalik, et juurdeehituse luba võib kompenseerida Viru Poja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise.
„Viru keskuse omanikud otsivad hetkel sobivat arhitekti, kes võtaks enda kanda arhitektuuriliste ja ehituslike analüüside tegemise ning korrektsete jooniste vormistamise.” Sellest, mis ettepanekuid on keskuse juhid linnale täpselt teinud ja kas juurdeehitus näeks ette kaubamaja laienemist kinnistu ulatuses või selle kõrgemaks ehitamist, Salmu veel rääkida ei soovinud.
Eile Viru keskuses sisseoste teinud inimesed väljendasid ajakirjanikult kaubamaja plaanidest kuuldes enamasti üllatust. Soome päritolu, kuid Eestis elav jurist Erkka Jaakola, kes käib südalinna suurpoest küll vähemalt korra päevas läbi, leidis, et arendusplaanid peaksid olema hoolikalt läbi mõeldud. „Ei oska hetkel ei negatiivset ega positiivset seisukohta võtta,” ütles Jaakola. „Juurdeehitus võiks ju tulla, kuid see ei tohiks linna koormata ega midagi väärtuslikku, näiteks Tammsaare parki rõhuda.”
Toidukraami soetama tulnud pensionär Magda Tõnisson nentis, et ta ei mõista, miks niigi suur hoone veelgi suuremaks peaks paisuma. „Siin on ju ruumi küll ja küll,” leidis Tõnisson, kuid lisas, et kui juurdeehitus ka tuleb, siis loodetavasti ei panda vähemalt püsti Viru Poega.
„Mind keskuse suuremaks ehitamine ei häiriks, see oleks isegi tore,” ütles seevastu tudengist Mari, kes sõbrannaga kaubamaja fuajees aega veetis. „Arvan aga, et ehitada võiks keskust pigem kõrgemaks, mitte laiemaks, sest nii jääks üldine linnapilt kenamaks.”
Aastaga on külastajaid 11 miljonit
•• Viru keskuse juhataja Ants Vasar rääkis Päevalehele, et südalinna ostukeskust külastab aastas üle 11 miljoni inimese. „Päeva kohta jääb klientide arv 31 000 piiresse, kuus on külastajaid 900 000 kuni miljon, parematel aegadel aga veelgi rohkem. Selliste arvude puhul võib öelda sedagi, et iga tallinlane käib arvatavasti vähemalt korra kuus Viru keskusest läbi.”
•• Vasar lisas, et kõige populaarsemad on rõivakaubandus ja ilumaailm, nendele järgnevad tihedalt toidumaailm ja raamatupood. „Poodlemisega kaasneb ka poe toitlustuskohtade külastamine,” lisas keskuse juhataja.
•• Kõige rohkem külastavat suurpoodi 20–40-aastased inimesed, nende järel aga noorem generatsioon alates 16. eluaastast.
•• „Meie eelmise aasta käive oli 2,12 miljardit,” märkis Vasar, leides, et tulemus on vägagi rahuldav. „Usun, et suudame ka sel aastal samasuguse rahasumma teenida.”