Esimene eksiarvamus on Padriku sõnul see, et kerkib kole, sobimatu koloss.

“Tumeda peegelklaasiga must torn Viru hotelli lääneküljel on nagu rajatava Viru keskuse kompositsiooniline dominantpunkt, mis pannakse i-tähe peale,” võrdles ta.

Arhitektide sõnul on nad Viru keskust ning vana ja uut hotelli algusest peale käsitlenud lõpliku tervikuna, kus üks osa täiendab teist ning ühe osa ärajätmine viiks kogu kompositsiooni tasakaalust välja.

Künnapu sõnul tekitab valge Viru hotelliga kontrasteeruv must objekt yin-yang’i efekti: isa-poeg, mees-naine.

Kuigi arhitektid tunnistavad, et must vertikaalne objekt linna keskel võib mõjuda ärritavalt, on nad veendunud, et see sobib oma kohale. Padriku tõi paralleeli Londoniga. “Londonis on lord Norman Fosteri tehtud ansambel, kus kolme valge kuubiku rea lõpetab kolmnurkse plaaniga must hoone,” ütles arhitekt.

Tammsaare varju ei jää

Künnapu peab teiseks eksiarvamuseks väidet, nagu hakkaks hotell varjutama vaadet vanalinnale. “Kõik vaatekoridorid said ka muinsuskaitseliselt läbi kontrollitud juba 1990. aastate lõpus, kui oli konkurss, mille võitsime,” selgitas Künnapu.

Näitena tõi ta ajakirjanduses kõlanud väite, et täielikult varjatakse vaade ida poolt. “Ida poolt jääb uus hotell üldse praeguse Viru hotelli taha,” ütles Künnapu.

Kolmas, linnapea Paltsu välja öeldud eksiarvamus on autorite hinnangul see, et uus hotell hakkab varjutama Tammsaare kuju ja lõhkuma pargiansamblit. “Päike liigub niipidi, et hotelli vari langeb pigem Viru väljakule,” selgitas Padrik.

Samuti ei tungi hotell Padriku sõnul parki peale, vaid tuleb praeguste basseinide kohale, pingestades pargi laialivalguvat kompositsiooni.

“Juurdeehitis pehmendab Viru hotelli ühest ja kohati pealetükkivat mõju ning annab kaalukust seni küllalt ebamäärasele Viru väljakule,” põhjendasid arhitektid.

Lõppeks peaks juurdeehitis olema arhitektide sõnul heaks tuulevarjuks pargipoolsetele terrassidele ning Viru keskuse lääneväravale, mis seni olid avatud karmidele põhjakaarte tuultele.

Viru poeg

•• 21 x 21 m põhiplaan, 17 korrust ja kohvikuga katusrõdu.

•• Hotelli katusel olevast ringikujulisest kohvikust hakkaks avanema üks parimaid vaateid vanalinnale.

•• Juurdeehitis ühineb Viru hotelli korpusega vaid esimesel ja teisel korrusel, kahe hoone vahele jääb umbes neljameetrine kuristik.

•• Põhjaküljes on torn nagu lahti lõigatud. Kahe korruse ulatuses paljastuvad hotelli “siseorganid”: kollane trepisilinder, roheka varjundiga klaaskuubik, sinise varjundiga klaasplokkidest silinder, punane sammas ja hõbedane ventilatsioonisŠaht.

•• Hotelli sisenemine toimub Viru hotelli peasissekäigu kaudu, juurdeehitise sissepääsudest pääseb otse terrassidele.

•• Teisel korrusel koha leidvas ilusalongis on ruumid juuksuritele ning teistele iluasjatundjatele.

•• Kolmandal korrusel on väikse spaa ning kahe vanalinnavaatega saunaga konverentsikompleks.

•• 4.–17. korruseni (v.a seitsmendal, tehnilisel korrusel) on igal 12 numbrituba. Kokku rajatakse 156 numbrituba.

•• Viru väljaku äärde on kavas trafoalajaam, mis moodustab osa terrasside ja varibarjääride süsteemist. Ühtlasi peaks see olema aluseks monumentaalskulptuurile.

Linnavolikogu otsustab Viru Poja saatuse sügisel

Linnavalitsus algatas 15. juuni istungil Viru väljaku detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlust, et nurjata 23-korruselisele Viru hotellile 17-korruselise juurdeehitise rajamine.

Kuna volikogu läks jaanipäeva eel suvepuhkusele, otsustavad volinikud eelnõu vastuvõtmise sügise hakul.

Linnavalitsus põhjendab eelnõu üldsuse ja ametiasutuste sooviga. Nii on hotelli juurdeehitise keelamist taotlenud Kesklinna valitsus. Juriidiliselt lähtub linn planeerimisseadusest, mille kohaselt võib tunnistada kehtetuks juba kehtestatud detailplaneeringu või selle osa, kui kohalik omavalitsus või kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Viru hotelli omanikfirma Pontos OY tegevdirektor Yrjö Vanhanen ähvardab linna planeeringu tühistamise korral sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate trahvinõuetega. Planeerimise eest vastutav abilinnapea Aivar Reivik ei võta ähvardust tõsiselt.

“Ähvardused jätavad meid külmaks. Kui Viru omanikud hiigelnõudega kohtusse lähevad, siis tuleb neil tasuda ka hiigelsuur summa, ei usu, et nad seda teha tahavad,” pakkus Reivik, mööndes siiski, et probleem arutatakse Viru esindajatega läbi.

Soomlased tahavad ehitada hotelli, mis läheks maksma üle 235 miljoni krooni. Sügisel tahetakse juurdeehitusega alustada.


Teised hotellist

Toivo Tammik, arhitekt: Kas siis praegune Viru hotell sobib?

•• Viru hotelli ümbrus näeb välja kui tüüpiline koht ühes vanas, pommirünnakud üle elanud Euroopa linnas. Purustatud majade varemed rulliti tasaseks ning ala jäeti esialgu tühjaks, sest sinna kavandatud raekojaprojektid ei käivitunud. Soomlaste abiga püstitati linnaehituslikult üpris juhuslikku kohta massiivse sümbolrajatisena üle Viru tänava domineerima 22-korruseline hotell.

•• Tundub, et detailplaneeringus on Viru Poeg seatud just vanalinna ja hotelli vahelist mastaabihüpet pehmendama. Endisel turuplatsil, mis praegu on Tammsaare park, asus enne sõda mitmeid hooneid.

Praegu räägitakse sellest, et kavandatav ehitusmaht ei sobi Tammsaare pargi serva. Tahaks esitada vana küsimuse: kas Viru hotell sobib? Ühe korraliku pargi juurde kuuluvad alati mahulised objektid ja rajatised, millega haljastus on dialoogis.

Arne Maasik, arhitekt ja kunstnik: Muistne ahvikari musta torni kallal

•• Viru kõrvale kavandatud hotelli laiendus on loogiline osa omaaegsest detailplaneeringust, millele eelnes arhitektuurivõistlus. Must maht on tugeva sisemise jõuga, tema plaaniline asukoht ja mahuline lahendus on peenelt läbi tunnetatud, arvestades olulisemaid vaateid mitmelt poolt Tallinna kesklinnas.

Puhta vormiga tume tahukas meenutab Stanley Kubricku filmi “2001, A Space Odyssey” (1968) alguskaadreid, kus muistne ahvikari avastab kõrbest välja kasvanud säravmusta torni. Pärast seda hakkavad ahvid tööriistu leiutama.

Sverre Laanjärv, arhitekt: Asi vajaks avalikku diskussiooni

•• Esmapilgul tundub uus Viru linnaruumi suhtes vägivaldne, kuid leian, et see vajaks avalikku diskussiooni. Kuigi Palts on selle praegu peatanud, on siin juriidiline küsimus.

••Detailplaneering kehtestati kuus aastat tagasi. Samas on linnaruum muutuv ja arenev organism ning kesklinn võib juba paari aastaga muutuda.

••Minu meelest ei tohiks detailplaneering olla juriidilis-bürokraatlik dokument, mis kehtib igavesti.

••Vanad detailplaneeringud, eriti kesklinnas või tundlikemates kohtades, tuleks üle vaadata. Seda enam, et praegusel juhul on tegu pealinna visiitkaardiga.