Viru vangla sai lõpuks valmis
Remseli sõnul on peaaegu täielikult komplekteeritud ka personal. „350-st koosseisulist töötajast on täna olemas 314 ning ka ülejäänud kohtadele on kandidaadid suures osas olemas, kuid puudu on veel näiteks psühholooge,“ ütles Remsel. „Kinnipeetavate vastuvõtmiseks oleme täiesti valmis.“
Neljateistkümnest hoonest koosnev vanglakompleks koos ümbritseva alaga võtab enda alla 16 hektarit ning seda hakatakse valvama nii mehitatud kui ka elektroonilise valve abil.
Viru vangla ühendab endas vangla ja arestimaja. Kokku on uues vanglas 1000 kohta kinnipeetavatele kuni kahekohalistes kambrites, lisaks 75-kohaline avavangla ja 150-kohaline arestimaja. Vanglakompleksi juurde kuuluvad lisaks arestikambrite ja kinnipeetavate eluruumidele ka kool, spordisaal, sotsiaaltöö ruumid, kabel ja töökojad.
Objekt läbis ka kinnipeetavate kambri spetsiaalse testimise, mille käigus katsetati näidisruumis sisustuse ja hoone lõhkumist ning mille järel tuli teha korrektuure mõningate kambritesse käivate mööbliesemete valikus, rääkis Paal.
“Viru vangla eripära võrreldes teiste Eesti vanglatega on omavahel galeriidega ühendatud hooned, mis võimaldavad vanglal kinnipeetavat terve kinnipidamisaja jooksul hoida kinnistes ruumides, lubades teda ka jalutama ainult maja katusele,” ütles Paal. “Kogu projekti peamine väljakutse oligi meie jaoks turvalisus ning turvanõuetest tulenev keeruline logistika.”
Jõhvis 16-l hektaril paikneva Viru vangla ehitustöödega alustati 2006. aasta augustis.
Vanglas hakatakse kinni pidama Ida- ja Lääne-Virumaal kuriteo sooritanud ja vahi alla võetud isikuid ning sealt pärit süüdimõistetud isikuid. Viru Vangla valmides tekib vanglasüsteemis juurde 1000 kambrikohta koos kõige juurdekuuluvaga. Tänu sellele saab likvideerida 1000 kohta vanglabarakkides.