Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu

 (15)
Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu
Terje Lepp

Hoolimata ekspertide hinnangust, et Viru vangla platsile sobiks pigem tehisjärv kui kinnipidamisasutus, käivad seal porilaamade lainetades ehitustööd.

Taevas nutab, maa lirtsub. Sinised torud värisevad veelaamu kandes. Pumbad töötavad 24 tundi ööpäevas. Töös on neli kuni üheksa pumpa. Mis saaks, kui need välja lülitada? Tõenäoliselt täituks plats vangla põrandate kõrguselt veega. Või rohkemgi? Ehitajad, keda on platsil 180 ringis, ei riski. Pumbad surisevad, torud värisevad. Pähe tõuseb küsimus – kui Veneetsia ehitajad töötanuks sel sajandil, kas näinuks ehitustanner samasugune välja? Mudas töötajad vääriksid auraha.

“Vangla platsile sobiks pigem tehisjärv,” ütleb inseneribüroo Urmas Nugin tegevdirektor Andres Piir. “Tegemist on tänavu riigi ühe tähtsaima ehitusobjektiga, aga mis tingimustes! Geoloogide hoiatusi pidanuks tõsiselt võt-ma.” Nugini büroosse pöördusid peatöövõtja Merko Ehituse juhid siis, kui neil oli juba sõna tõsises mõttes vesi ahjus. Platsi katnud savikihi eemaldamisel avanesid maapõues purskkaevud. Uus ekspertiis ütles sama, mis eelmine: põhjavesi tõuseb pinnale, kraavid on umbes.

Merko konteinerkontori ees on suur vann. Platsilt tulija astub vanni, nühib harjaga põlvini poriseid säärikuid. Hea, kui tulek kummikupesuga piirdub. Objekti direktor Keit Paal astus kord valesse kohta ja jäi nii kinni, et ta tuli välja tõmmata.

Samal teemal:

Paal hoiab pumbad ja mehed töös, uputust ei kommenteeri. Tema asi on vangla õigeks ajaks valmis ehitada. Platsi ei valinud tema ega Merko. Kerkivad esimesed korrused. Pumbad huugavad, kraanad noogutavad kui soost konni otsivad hiigelkured. Sädemetevihk keevitaja selja taga.

Murelik geoloog

Ehitusgeoloog Tiit Leinsalu hääl kõlab telefonis murelikult. Tema tegi projekteerijale platsi geoloogilise hinnangu. “Miks küll vanglad vette ehitatakse, Tartu oma suisa sohu, praegu vajub. Ja Viru vangla… Selgitasime: halvad tingimused, surveline põhjavesi, osa platsist oli uuringute ajal üle ujutatud. Ju arvatakse, et tehnika on nii võimas, ehitab kõikjale. Aga mis see maksma läheb?”

Vangla direktori Edvard Remseli kabinet on veel Jõhvi keskel kontorihoones. Uksel silt “Viru vangla”. Remsel oli varem kriminaalpolitseis. Tallinna ülikoolis magistriõppe loengul näitasid kaasõppurid kuulutust. Otsiti vangla direktorit. Algul Remsel ei mõelnudki kandideerida, hiljem saatis paberid ära. Väljakutsed ka suuremad. Ei, mitte põhjavee stiihiaga võitlemisel. See on ehitajate ja tellijate mure, mille kommenteerimisest Remsel hoidub. Tal on vaja ametisse võtta üle 300 töötaja, et vangide saabumisel vangla toimiks.

Vangla tellija, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Elari Udam demonstreerib pressiesindaja vahendusel võluvat otsekohesust. Ajakirjaniku küsimus: “Kelle süü tõttu sattus Viru vangla ehitusplats liigvee all kannatavale alale, kust praegu peab iga päev vett välja pumpama?” Ja vastus: “Logistilises mõttes on asukoht Viru vanglale väga hea – hea ligipääs, paikneb linna servas ega sega linna toimimist.” Sama asutuse juhatuse esimees Jaak Saarniit teatas hiljuti, et 50 miljonit krooni maksvat kuivendussüsteemi peavad rahastama riik ja Eesti Põlevkivi.

“Täiesti põhjendamatu! Ehitajatele kui ka teistele asjaomastele ringkondadele olid teada geoloogilise ekspertiisi tulemused: ala on liigniiske. Piirkonnas pole kaevandamisega pistmist, lähimad kaevanduskäigud jäävad paari kilomeetri kaugusele,” teatab Raivo Lott, Eesti Põlevkivi avalike suhete juht.

Kuningas on alasti ja läbi-märg. Suli teinud rätsepmeistrit ei otsi keegi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare